Christian Ackermanni elukoht

Christian Ackermanni elukoht Toompea eeslinnas on tuvastatud

Tõnismäe eeslinn, kus asus Ackermanni maja (maja, mida me peame Ackermanni elukohaks, ei ole plaanile joonistatud). Majad kaardil on illustratiivsed. Kaardi autor Johan Holmberg elas ise samuti Tõnismäe piirkonnas. Esiplaanil on 1672. aastal soomlastele ja sõduritele ehitatud ristikujuline (Soomes sel perioodil tavapärane) puust kirik. Väljalõige Johan Holmbergi kaardist, 1689 (?) (RA, EAA.1.2.C-III-2).

Väheste andmete põhjal on olnud põhjust oletada, et puunikerdajast vabameister Christian Ackermann asus peale Tallinnast lahkumist 1679. aasta lõpus koos perega elama Toompeale ning elas seal kuni Toompea tulekahjuni 1684. aastal.

Tema edasise elupaiga kohta oleme arvanud, et see asus Tõnismäel. Nimelt just Tõnismäel ilmub ta välja 1705. aastal sõjaväelaste majutamise tarbeks koostatud majaomanike nimekirjas maja nr 50 üürnikuna.

Punasega plaanil märgitud leitud plaanil kujutatud Toomhospidali kvartali oletatav asukoht, kus asus Christian Ackermanni maja. Fragment Tallinna lähiümbruse situatsiooniplaanist, 1698(?).

Maja asukoha määrasime oletades selle sama nimekirja alusel. Toompea eeslinna kinnistute ja kruntide loendamisel alustati Tõnismäe kiriku ja turu kvartalist. (1672. aastal püstitati ilmselt kunagise Antoniuse kabeli asukoha lähedusse ristikujuline puust kirik soomlaste ja sõdurite jaoks, mida nimetati Kaarli kirikuks). Nii ka selles nimekirjas on esimeste hulgas kirjas kiriku juurde kuuluvad hooned, köstrite majad ja soome pastoraat – mis ilmselgelt osundab nende asukohale praeguse Tõnismäe, Hariduse ja Pärnu maantee vahel – ning sellele tuginedes arvasime, et samuti nimekirja eesotsas olev Ackermanni maja on kusagil lähikonnas.

Värske arhiivileid, milleks on ühe Tõnismäe kvartali plaan 1689. aastast ja sellel antud kruntide omanike nimekiri, näitab aga veenvalt, et esimeste kvartalite järel ei kantud majutusnimekirja mitte seal samas kõrval olevate kvartalite maju, vaid nö tähtsuselt järgmine, milleks oli Toomhospidali kvartal Tõnismäe all. Või tuleb vaadelda seda kvartalit kui kellaosuti suunas kirikukvartalist järgmist kvartalit?

Plaani koostamisest 1705. aasta majutusnimekirjani oli möödunud 16 aastat, kuid siiski olid mitmed 1689. aasta plaanil märgitud Toomhospidali kruntide omanikud (kruntrentnikud) või nende lesed märgitud ka 1705. aasta majutusnimekirjas ning sarnases järjestuses – päripäeva ümber kvartali. Nii selgubki, et majutusnimekirjas majas nr 50 elav puunikerdaja Christian Ackermanni elukoht paigutub plaanil krundile nr 7 ehk 1689. aasta plaani järgi Matthias Bachile kuulunud krundile.

Leitud Toomhospidali kvartali plaan 1689. aastast

Johan Holmbergi plaan Toomhospidali kvartali kruntidest, 19. august 1689 (RA, EAA.1.2.834).

1689. aastast pärinev kaart on Rootsi kartograafi Johan Holmbergi koostatud Toomhospidali (kaardil Toompea vaestemaja, rootsi k Doms Fattighuus) maade kaart. Plaani mõõt on antud rootsi küünardes (1 küünar = 59,38 cm) aga kruntide pindalad rootsi ruutsüldades (3,17 ruutmeetrit).

Tõnismäe tihedast tänavate võrgust annab päris hea ülevaate küll Andreas Sjöfeldi Tõnismäe plaan 1694. aastast. Kartograafilised andmed Toompea eeslinna põhjapoolse osa, mida hiljem tunti Kassisaba asumina, on väga ebamäärased.

Ilmselt hospidal kogu seda maa-ala ei vajanud ja eraldas sellest maast 1680. aastatel 18–19 krunti, mis anti kruntrendi alusel hoonestamiseks. Olenevalt krundi suurusest (300–900 ruutmeetrit) pidi selle kasutajaomanik maksma hospidalile aastas 5–15 riigitaalrit renti. (Võrdluseks väiksema eeslinna maja aastaüür Tallinnas ja eeslinnades oli 20–30 riigitaalrit). Samas oli kruntrentniku (kasutajaomaniku) õiguslik staatus sarnasem eraomaniku, kui rentniku või üürnikuga. Hospidali kruntrentnike kooseis oli üsna sarnane teiste Toompea eeslinna majaomanikega. Nende hulgas oli 3–4 sõjaväelast, käsitöölistest toomkodanikke: 3 linakangrut, 2 õllepruuli, ratassepp. Nelja majaomaniku amet ja seisus pole praegu selgunud.

Matthias Bachi krunt nr 7, oli teistest 3–4 korda suurem (umbes 2000 ruutmeetrit). Tema kruntrendi suurus olnuks krundi suuruse järgi arvestuslikult umbes 30 riigitaalrit aastas.

Kus asus plaanile joonistatud kvartal?

Kui me esimese hooga arvasime, et see asus Kevade-Toompuiestee-Adamsoni tänava nurgas, kuhu Toomhospidal on tavatsetud paigutada, siis peame oma arvamust korrigeerima. Ragnar Nurga uuematele andmetele tuginedes asus Toomhospidal 1678. aastal Suur-Ameerika-Väike-Ameerika ja Pärnu mnt nurgas, kus praegu asub uus ministeeriumide hoone.

Siiski ei saa me sellest päris kindlalt järeldada, et ka 1689. aastal asus Toomhospidal sealsamas. Võimalik ja leitud plaanil osundatud kvartal sinna ka sobitub, kuid ei saa täiesti välistada, et 1680. aastate teisel poolel ehitatud uus hospidali hoone ei tehtud mitte vana kõrvale, vaid viidi üle uuele krundile Kevade-Toompuiestee-Adamsoni tänava nurgas, kuhu paigutati Toomhospidal ka taastatud kujul peale Põhjasõda ning kus on tavatsetud seda näha.

Usutavamaks tuleb siiski lugeda versiooni, et uus hoone ehitati vana juurde ja leitud plaanil kujutatud kvartal asub uue ministeeriumide hoone all ja nõndasamuti ka Matthias Bachi elukoht, kus elas 1705. aastal Christian Ackermann oma perega.

Seni, kui asukohta ei saa täie kindlusega fikseerida, otsime lisaallikaid ja vaatleme Tõnismäed laiemalt.

Toomhospidal

14. septembril 1652 kirjutas kuninganna Kristiina alla kinkekirjale, millega kästi asutada Tallinna juures Tõnismäe all hospidal „suurele hulgale vaestele haigetele, kelle seast paljud Rootsi krooni sõjateenistuses olnud“, kuid kel seni pole olnud paika kuhu minna (RA, EAA.1.2.755).

Rootsi forifikatsiooniohvitseri Samuel Waxelbergi valmistatud plaan Toomhospidali ja selle ümbruse kruntidest, 1678. Plaani allservas kulgeb tänane Pärnu maantee, vasakus servas Väike-Ameerika tänav, põiki paremalt vasakule plaani keskel Suur-Ameerika tänav (RA, EAA.1.2.512, l. 197).

1652. aasta akti alusel anti hospidalile „igaveseks omanduseks“ Järveküla Ülemiste järve ääres. On andmed, et Toomhospidal oli olemas juba 1655. aastal. Mais 1657 puhkes Tallinnas katk, mis kestis järgmise aasta jaanuarini. Pole välistatud, et katku surnuid maeti siis või ka hiljem hospidali juurde. Katku tagajärgedest ülesaamine võttis Tallinnas, eriti eeslinnades mõnikümmend aastat. Nii oli see ka Toompea eeslinnas.

Aastast 1678 pärineb Rootsi fortifikatsioonileitnandi Samuel Waxelbergi plaan nn kuningliku hospidali ja seda ümbritsevatest kruntidest ja teedest. Plaan on väga skemaatiline ja pole ilmakaarte järgi orienteeritud. Tähelepanuväärne on aga plaanile joonistatud uhke kahekordne kahe korstnaga hospidali peahoone. Pole teada, kas tegemist oli kivi- või puithoonega. 1680. aastate keskel on mitmel korral kurdetud, et maja on lagunenud ja tuleks ehitada uus, ilmselt sai see plaan ka teoks.

Christian Ackermann ja Tõnismäe-all

Nagu öeldud kuulus Toomhospidali kvartali kõige suurem krunt nr 7 Matthias Bachile, kes oli 1689. aastal kruntrendist vabastatud, kuna ta oli „pime ja väga vaene“ ning just sellel krundil elas 1705. aastal Christian Ackermann.

Matthias Bach oli puunikerdaja Christian Ackrermanni naise Anna vanema õe Maria mees. Maria oli Toomkodanik Matthias Bachiga abiellunud pärast oma esimese mehe surma 1676. aastal. 1679. aastal puhkenud tüli käigus kaotas Maria mees nägemise. Tema juurde majutatud kapten Heinrich Carl von Buxhoeveden (+8.12.1685) oli talle kruusiga vastu nägu löönud, nii et ta ühest silmast pimedaks ja teisega vaid õige pisut nägema jäi. Hüvitiseks sai Bach oma käsutusse krundi koos paari talupojaga Buxhövdenile kuuluvast Palivere mõisast. See tagas lasterohkele perele esialgu napi, kuid stabiilse sisstuleku. Lisaks oli Bachil õigus õlut pruulida ja ta müüs õlut ka toomhospidalile. Matthias Bach oli tubli kohtuskäija. Ta esitas muuhulgas kaebuse Christian Ackermanni vastu, kaitstes oma naise Maria ja nende majas elava Anna Martensi noorema õe Catharina õigusi nende vanemate pärandi asjus. Martensite päranditüli õdede vahelisi suhteid ilmselt täielikult ei rikkunud. Kaks aastat hiljem 13. veebruaril 1691 sündinud Christian Ackermanni ja Anna Martensi tütre Maria ristiemaks oli lapse tädi Maria, „pimeda Bachi naine“– nagu teda siis Toomkiriku kirikuraamatus nimetati.

Ei ole päris selge, millal Bach selle krundi oma käsutusse sai. Võrreldes kahte plaani (Waxelberg 1678 ja Holmberg 1689) näib kvartal selles ajavahemikus olevat muutunud, kuid võib ka olla, et 1678. aasta plaanile ei ole krunte peale kantud, samas on omanikud siiski muutunud – ehk võib siiski oletada, et kvartali jagamine ja ka hoonestamine leidis aset 1680. aastatel. Või siiski ei ole need kaks plaani tehtud kujutamaks sama kvartalit?

Hiljemalt 1689. aastast kuulus krunt Matthias Bachile, kes seal nähtavasti sel ajal ise ka elas ning järgnevatestki aastatest on mitmeid kaebusi ja sekeldusi, mis lubavad arvata, et ta elas jätkuvalt Toomhospidali kvartalis.

Selge ei ole ka see, millal Bach sellest majast lahkus ja millal Ackermann sisse kolis. Ackermanni abikaasa Anna Martensi perekonna päranditüli materjalide põhjal võib öelda, et Matthias Bachi ja Maria Martensi juures elas 1689. aastal pigem perekonna kõige noorem tütar, Anna ja Maria õde Catharina, kes sel ajal oli veel vallaline. Järelikult pidi Christian Ackermann elama kusagil mujal – paraku pole hetkel võimalik selle kohta mingeid oletusi teha. Matthias Bachi majja võis Christian Ackermann kolida alles sõja ajal, võimalik, et 1704. aastal, kui sai selgeks, et Matthias Bachile kuulunud talupojad Palivere mõisas on tema krundilt lahkunud (vist sõjaväkke) ja perekonnal ei olnud enam ka väikest püsivat sissetulekut, mis võis sundida oma maja välja üürima.

Christian Ackermanni maja majutusnimekirjas, (TLA.230.1.Aa 100).

1705. aasta Toompea eeslinna majutamisnimekirjas (TLA.230.1.Aa100, leht 12) on number 50 all märgitud: Puunikerdaja ja üürnik majas Christian Akermann; üks soe elu- ja töötuba 3 sülda pikk ja 2,5 sülda lai (5,3 x ja 4,5 meetrit), väike külm kõrvalkamber. Siin majutub 2 allohvitseri de la Gardie rügemendist ja 3 tragunit härra kapten Virgini (kompaniist), Need tuleb välja võtta ja nende vastu 8 meest sisse panna.

Nimekirjast ei selgu, kes oli maja omanik, kellele Ackermann üüri maksis. Kuid tõenäoliselt oli selleks Matthias Bach, kuna veel 1707. aastst pärineb üks kiri, milles Matthias Bach kurdab, et tema ainsaks sissetulekuks on jäänud majast saadav renditulu.

Aasta või paar hiljem on Ackermann Tõnismäe alusest majast lahkunud ja tema asemel märgitakse maja elanikuna kangur Peter Bergi, kes oli arvatavasti järgmine rentnik. On küll üsna kaudsed andmed, millest võiks järeldada, et Ackermann asus elama all-linna linnamüüride vahele. Samas ei ole tema nime ka 1710. aasta Tallinna linnas katku surnute nimekirjas, kus kodaniku seisusest isikud on üsna täpselt kajastatud.

Majutusnimekirjad

Majutamisnimekirja koostamiseks käisid selleks määratud Rootsi sõjaväe ohvitserid läbi kõik Toompea eeslinna elumajad. Nimekirja kanti eelkõige majade nn peremehed või nende puudumisel perenaised, kelleks võis olla maja omanik, või maja üürnik. Seejärel pandi kirja majas asuvate köetavate ja kütmata ruumide arv ja nende ruumide pikkused ja laiused. Eraldi märgiti ära saunad ja kõrtsiruumid, töökojad ja kooliruumid. Võeti arvesse maja elanike – pererahva arvu, mida kahjuks nimekirjas ei märgitud. Lõpuks pandi kirja majas juba majutatud sõjaväelaste arv ja ning sõjaväelaste arv, kes majja võiks tegelikult mahtuda, eraldi arvestades, ohvitsere, allohvitsere ja lihtsõdureid. Maksimaalselt loeti Toompea eeslinna majade mahtuvuseks 8–10 sõjaväelast. Tegelikult nii palju sõjaväelasi Toompea eeslinna majadesse siiski ei majutatud, isegi vist mitte 1710. aastal.

Majaperemees pidi tagama majutatud sõjaväelastele korteri. Ohvitseridele olid mõeldud köetavad ruumid, reameestele ja allohvitseridele sobis ka külm kamber. Majutatavatele tuli tagada voodid, madratsid (põhukotid) ja voodipesu kahele mehele voodikoha peale. Lisandus köögi ja majapidamistarvete kasutusõigus ja „sool, magus ja hapu“ ehk teatav kogus maitse- ja säilitusaineid (nt on nimetatud soola, äädikat, pipart) ning küünalde andmise kohustus. Sõduri otsene ülalpidamine toiduainete näol lasus riigil.

Majutusnimekirjades nimetatakse ainult (sõja)mehi. Vähemalt pooled sõjaväelastest olid abielus. Just reameestel ja allohvitseridel olid perekonnad ka Tallinnas kaasas. Tallinna all-linna majutusdokumentides leidub juhuslikke ja üsna lünklikke andmestikke sõdurite naiste ja laste kohta, kuid tavaliselt neid ei peetud üldse märkimisväärseks. Sellepärast on see sageli või peaaegu alati ka ajalookirjeldustes ära unustatud või möödavaadatud sotsiaalne kategooria ning ei ole võimalik oletada, kas majutusnimekirjades loetletud sõjaväelastega koos elasid ka nende naised ja lapsed.

Tallinna all-linna eeslinnades leidub ka sõjaväe hobuste majutusandmeid, võimalike tallikohtade arvu arvestust. Ratsaväelasi majutati ka Toompea eeslinna, kuid hobuste ja tallide kohta siin andmed puuduvad.

1705. aasta majade ja majaomanike nimekiri koostati kuberneri käsul 23.–27. jaanuaril 1705 Rootsi sõjaväelaste majutamiseks Toompea eeslinna majadesse. Analoogiline nimekiri koostati samal aastal ka Tallinna all-linna (sise)linna ja 1703. aastal Tallinna eeslinnade kohta. Erinevalt Tallinna all-linnast Toompea eelinna kohta varasemaid nimekirju teadaolevalt ei ole. Toompea, mis hakkas 1684. aasta tulekahju tagajärgedest alles toibuma ja kus enamik maju kuulus aadlikele oli majutamiskohustusest vabastatud. Jääb küll selgusetuks, miks Toompea eeslinna majutusnimekiri üldse Tallinna raearhiivi sattus, kuna rae majutuskomisjonile Toompea ei allunud. Põhjasõja aastal muutusid sõjaväelaste majutamisküsimused Tallinnas eriti aktuaalseks. Kui 1699. aastal oli Tallinna garnisoni suuruseks 137, meest siis 1704. aastal oli neid 1490, 1706. aastal 3000 ja 1710. aastal 4500. Tegelikult oli majutamist vajajate sõjaväelaste arv koos nende pereliikmetega ja muude väeüksusega küll märksa suurem.

Toompea eeslinna kujunemine

8. oktoobril 1348 tegi Liivi ordu maameister Goswin von Herike Tallinna linna raega lepingu, millega Tallinna linn vabastati ordu sõjaretkedest osavõtu kohustusest. Vastutasuks loovutas linn ordule Toompea lossi all asetseva kopli koos suurema Toompea lähedal paikneva maa-alaga ning maksis ordule veel 200 marka hõbedas. Seda ordule loovutatud, varem ühiskasutuses olevat maa-ala tunti hiljem Toompea eeslinna või Toompea alevi nime all. Esialgu kasutas ordu seda maad heina-, karja- ja juurviljamaana. Aastatest 1514 ja 1516 on olemas teateid ordu Püha Antoniuse kabelist ja selle juures asuvast kalmistust Tõnismäel. Ilmselt sellesse piirkonda Tõnismäe idanõlval praeguse Tõnismäe ja Hariduse tänava vahelises kvartalis kujunes Toompea eeslinna esmane hoonestus ja püsivam asustus, mis hävis Liivi sõjas. Ulatuslikum ehitustegevus Toompea alevis, esialgu Tõnismäel ja Paldiski maantee alguses sai alguse Rootsi ajal 16. ja 17. sajandi vahetusel. Rootsi võimud jagasid sealseid kasutamata seisvaid maa-alasid Toompeal töötavatele riigiametnikele ja sõjaväelastele. Neile lisandusid Toomgildi (linakangrud, treialid, lihunikud, pagarid, sepad, kingsepad) aga ka tsunftivälised käsitöölised, kuna võrreldes all-linnaga oli seal igasuguseid ametialaseid piiranguid vähem. 1705. aasta paiku oli Toompea eeslinnas umbes 250 elumaja ja elanike arv võis ulatuda kuni 2000 inimeseni.

Mida me teada saime?

Uute leidudega õnnestus fikseerida Christian Ackermanni maja asukoht Toomhospidali kvartalis, kuid kvartali kindel asukoht 1689. aastal vajab paraku veel lisauuringuid. Saime ka teada, et kirjeldatud majas elas ta lühikest aega ning ka seda, et meil puudub teadmine tema elukohast aastatel 1684 – u. 1704. Endiselt ei tea me, kuhu ta asus elama peale Toomhospidali kvartalist lahkumist.

Toomhospidal muudeti 1705. aastal garnisonihaiglaks. Kui aga Eestimaa kuberner Dietrich von Patkul laskis 19. augustil eeslinnad maha põletada, ei säästetud ka garnisonihaiglat endist Toomhospidali koos kvartali muu hoonestusega, mis asusid ka üsna kindlustusvööndi serval.

Triin Kröönström, Kalmer Mäeorg

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s