Hiired ja inimesed arhiivis

Hiired ja inimesed. Elu jäljed Milano 1630 aasta katkusurma registris

Avalikus arhiivis hoitavad arhivaalid on dokumendid, millele avalik arhiiv on hindamise tulemusena andnud arhiiviväärtuse. Arhivaalide hindamise üheks olulisemaks kriteeriumiks on nende teabe ja tõestusväärtus. Siin peetakse silmas peamiselt dokumendis sisalduvat otsest teave. Kuid arhivaal sisaldab ka kaudset informatsiooni, mis on sinna sattunud ette kavatsemata või on kogunenud dokumendi „eluea“ vältel. Kaudse teabe hulka kuulub näiteks dokumendi materjali (andmekandja) keemiline koostis, keskkonna saasteained mikroelemendid, botaanilised ja zooloogilised või antropoloogilised leiud: taime osakesed, juuksekarvad, toit, ravimid, nakkushaiguste patogeenide jäljed jm. Sellist teavet võib dokumenti koguneda selle valmistamisel aga eelkõige siiski kasutamise käigus. See info on teadusliku uurimise seisukohalt äärmiselt oluline, kuid mõnikord väga keeruline tuvastada ja uurida, eriti mikrotasandil.

Tänapäeval on kasutusel mitmeid dokumentide, raamatute või muu kultuuripärandi mikrobioloogilise uurimise meetodeid, kuid üldjuhul on sellised meetodid destruktiivsed ja eeldavad kasvõi pisikese tüki eraldamist uurimisobjektiks. Israeli teadlased ja Itaalia teadlased on välja töötanud metoodika (EVA kiletehnoloogia), mis võimaldab kultuuripärandit (paber, pärgament, lõuend jm) uurida ilma seda kahjustamata või saastamata. Seda metoodikat rakendati esmakordselt 2016. aastal uurides Mihhail Bulgakovi romaani Meister ja Margarita käsikirja tuvastades seal morfiini jälgi ja autori haiguse markereid.

00039

Üks lehekülg katku surnute nimekirjast Tallinnas 1710. august-oktoober.

Meile pakub siiski rohkem huvi möödunud aastal Milano riigiarhiivis hoitava 1630. aasta Milano katkusurmade registri uurimise tulemused. Leidub ju 1710. aasta Tallinna katku surnute ja selle üleelanute nimekirju ka Tallinna Linnaarhiivis.

Milano katkusurmade registri uurimistöö tulemused avaldati ajakirjas Journal of Proteomics pealkirja all „Hiired ja inimesed. Elu jäljed Milano 1630 aasta katkusurma registris“. (Alfonsina D’Amato, Gleb Zilberstein, Svetlana Zilberstein, Benedetto Luigi Compagnon, Pier Giorgio Righetti).

Aastatel 1629 kuni 1631 tabas Itaalia kesk- ja põhjaosa muhukatku puhang. See epideemia, mille kohta sageli kasutatakse nime Milano suur katk, võis nõuda miljon inimelu ehk tappa ligikaudu 25% sealsest rahvastikust. 1629. aasta oktoobris jõudis katk Lombardia suurde kaubanduslikku keskusesse Milanosse. Kuigi linn käivitas tõhusad rahva tervisega seotud meetmed, kehtestades karantiini ja piirates elanike kokkupuuteid saksa sõdurite ja kaupadega, hõõgus katkunakkus edasi.

katk_0003

Suurem katkupuhang toimus 1630. aasta märtsis, kui seoses karnevalihooajaga meetmed lõdvenesid. Sellele järgnes teine katkulaine 1931. aasta kevadel suri Milano 130000 elanikust katku ligikaudu 6000. (Eestit tabasid viimased katkuepideemiad 1601-1606, 1657 ja eriti laastavalt 1710−1711).

kihlatud

Alessandro Manzoni (1785−1873) «Kihlatud»

Milano 1630. aasta katku on kirjeldanud Alessandro Manzoni romaani “Kihlatu” (itaalia keeles I promessi sposi) mitu peatükki (romaan ilmus 1827. aastal, lõplikus versioonis 1840−1842). Kuigi tegemist on ilukirjandusliku teosega, on seal kasutatud arhiividokumente ja kroonikate materjale. Seda on nimetatud maailma üheks parimaks ajalooliseks romaaniks. Eesti keeles on raamat ilmunud 1939. ja 1997. aastal Juuli Sarv´e (1887−1963) tõlkes. Raamat on umbes 100 aastat olnud Itaalias põhikooli kohustusliku kirjanduse hulgas. Romaani ainetel on lavastatud vähemalt 5 filmi ja 2 ooperit.

1630. aasta katku on hakatud nimetama ka Manzoni katkuks.

Möödunud aasta 16. detsembril toimus Milano riigiarhiivis Milano katkusurmade registri uurimistulemuste esitlus: Manzoni katk arhiivipaberite vahel: biokeemia vastus ajaloole.

Teadlased uurisid Milano laatsaretis 1630. aastal koostatud katkusurmade registri 11 lehte. Katkusurmade osakaal neis registrites oli 93−95%.

katk_0001

Raamatusse köidetud lehtede välisservadelt absorbeeriti erinevaid valke. Ei uuritud mitte DNA-d, vaid stabiilsemaid proteiinide peptiide valkude osalise lagunemise produkte. Uurijad kogusid üle 70 000 peptiidijärjestuse, mis sisaldasid 600 erinevat proteiini perekonda. Leiti kartku patogeeni Yersinia pestis bakteri valke ja veel sama Yersinia sugukonna erineva bakteri proteiine (see subakterite sugugond on saanud oma nime saanud Šveitsi/ Prantusmaa arsti ja bakterioloogi Alexandre Emile Jean Yersin (22. september 1863 − 1. märts 1943) mälestuseks, kes 1894. aastal katkubakteri avastas).

katk_0002Teised Yersinia bakterite liigid võivad mõnel inimesel tekitada ka muid haigusi nagu näiteks Yersinia pseudoduberculosis, mis põhjustab inimestel ja lomadel nakkushaigust mida nimetatakse valetuberkuloosiks. Arvatakse, et katkubakter Yersinia pseudoduberculosis kujunes 1500−20000 aastat tagasi. Kõik selle sugukonna bakterid ei ole inimesele patogeensed.

Uuringus on märgitud ka Siberi katku ehk põrnatõve tekitava bakteri (Bacillus anthracis’e) valke. Kuigi katkupisik säilib väga kaua, ei ole see sajakonna aasta pärast enam ohtlik. Siberi katku pisik säilib tavalistes tingimustes 20–40 aastat. On selgitatud, et Siberi igikeltsas püsivad siberi katku bakterid elujõulised vähemalt 105 aastat.

Kuidas bakterid raamatulehtedele sattusid? Neid võis teatud määral levitada laatsareti surnute registrit pidanud kirjutaja. Ilmselt olid aga põhilised bakterite kandjad 130 rotti või hiirt, kelle kudede proteiine raamatu lehtedelt leiti. Ilmselt võib oletada, et registriraamat, jäi laatsareti kantseleisse avatuna lebama ja öösel külastasid seda kümned toitu otsivad hiired ja rotid. (neid on ilmselt keeruline eristada). Lisaks leiti raamatu lehtedelt 22 unikaalset hiire keratiini (küünte ja karvade sarvainet). Rotikarvade kohta andmed puuduvad.

31 inimest on katkusurmade registrisse jätnud oma keratiini, juuksekarvu jm. ja 58 erineva inimkudede proteiini (jääb selgusetuks, kes need inimesed võisid olla. Pole ilmselt välistatud ka nimekirja hilisemad uurijad arhiivi uurimissaalis).

Peale selle avastati ka ligi 60 taimset valku: mh kartul, mais, riis, porgand ja kikerherned, põlduba, tomat, sojauba, mis tõenäoliselt on jäljed laatsareti kirjutaja toitust. Samuti tarvitas kirjutaja tubakat. Laatsareti kirjutajad on jäänud (jäetud) anonüümseks. Ilmselt oleks neid võimalik siiski täpsemalt selgitada. Muudest taimedest leiti jälgi veel ilmselt ravimtaimena kasutatud aedmaranast, ja Madagaskarilt pärti Catharanthus roseus (see oli esimene taim, millest eraldati vähivastast ainet, mis jõudis kliinilisse kasutusse) ja ilmselt juhuslikult loodusest kaasa toodud harilik müüriloogast (esimene taim, mille kogu genoom sai sekveneeritud), paju õietolmu, rohevetikate valke jm. Veel on raamatu lehtedel jälgi selle kohta, et laatsaretis kasvatati kitsi ja lambaid.

Ilmselt on leide võimalik hiljem veelgi edasi uurida. Sellel teadlaste rühmal on tekkinud mõned ideed ka seoses Tallinna Linnarhiivi arhivaalidega.

Advertisements

One response to “Hiired ja inimesed arhiivis

  1. ) Over his career, Rodriguez has a fielding percentage of.
    It is no coincidence that he has been the Lakers’ best overall player this season as well.
    king away, tail between their legs after whiffing on the get of the offseason, Shohei Ohtani, they quickly snapped out of their corporate tantrum??and wooed Giancarlo Stanton to da Bronx to, ostensibly, measure bats and brag with Judge.

    Could be an??anchor for Teddy Bridgewater for several years.
     Prediction: Steelers 34, Jets 21About Latest Posts Michael OtmanskiLatest posts by Michael Otm.

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s