Tänavu möödub 74 aastat ühest traagilisemast episoodist Tallinna ajaloos – märtsipommitamisest.
1944. aasta kevadel alustas Punaarmee pealetungioperatsiooni Eestile. 6.–7. märtsil 1944. aastal viidi läbi õhurünnak Narvale, mille käigus NSV Liidu õhujõud hävitasid enamiku Narva vanalinnast. Tallinnale oli toimunud juba mitu õhurünnakut, kuid 9. ja 10. märtsil aset leidnud pommitamise tagajärjel hävines peaaegu kolmandik linnast.
Õhurünnak algas ootamatult õhtul kell 19.15 ja selle esimene laine kestis kella 21.15-ni. Kell üks öösel saabus linna kohale uus pommitajate laine ja pommisadu kestis kuni poole neljani hommikul. Õhurünnaku mõlemast lainest võttis osa umbes 280 venelaste pommilennukit. Linnale heideti suurel hulgal süüte-, lõhke- ja fosforpomme.
Nõukogude lennuväe rünnakus 9./10. märtsil 1944. aastal hukkus 554 Eesti kodanikku, 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi.
Märtsipommitamisel hukkunud 554 tsiviilisiku nimed, sünni- ja surmajad ja viimased elukohad (hukkumise kohad) on avaldatud Tallinna Linnaarhiivi väljaandes: Tallinn tules. Dokumente ja materjale Tallinna pommitamisest 9/10 märtsil 1944. Tallinn 1997. Tallinna linnaarhiivis leiduvas, juba 1944. aastal koostatud 9./10. märtsi 1944 õhurünnakute ohvrite nimekirjas (TLA. 1148.1.7, l 200-210) leidub 315 nime. Seda nimekirja täiendas ajaloolane Viktor Boikov tollase Eesti Vabariigi Perekonnaseisuameti arhiivis hoitavate registrite alusel. Teistel andmetel oli hukkunud elanikke 586 (223 meest, 324 naist, 33 last, teadmata 6).
Nõukogude lennuväe pommirünnakutest Tallinnale 1942. ja 1943. aastal
Siiski peaks seda mälestuspäeva laiendama kõigile Nõukogude lennuväe rünnakus hukkunutele Tallinnas. Varasemaid pommirünnakuid Tallinnas on vähe uuritud.
Püüdsime meie arhiivis leiduvate üsna lünklike andmete alusel üht-teist selgitada.
Esimesed Punaarmee õhujõudude rünnakud Tallinnale toimusid 13./14. mail ja 15./16. mail 1942. Suuremate kahjustustega õhurünnak Tallinnale toimus 15./16. septembril 1942, kui kahjustada sai 73 elumaja peamiselt Kadriorus: Vilmsi, Raua, Köhleri tänavail ja Pelgulinnas: Paldiski mnt, Härjapea, Mulla ja Roo tänaval.
14. veebruar 1943 sai kannatada 117 maja. Kõige rohkem purustusi oli Kadriorus: Poska tänaval, loomaaias, Jakobsoni, Kunderi, Jannseni tänaval; Kalamajas: Kungla ja Sõja tänaval; mere ääres Hollandi ja Hollandi põik tänaval; üksikud majad ka vanalinnas: Dunkri, Kullasepa, Kinga tänaval ja Raekoja platsi ääres. Hukkus 9 inimest neist 8 Kungla 44 majas või sama maja elanikud hiljem haiglas. Hukkunute seas oli maja teisel korrusel elanud perekond Kald: 42aastane ehitusettevõtja Oskar Kald, tema 37aastane naine Amanda ja nende 10aastane poeg Ülo. Haiglas suri kolm Kungla 44 elanikku. Nende hulgas vanem abielupaar 81aastane Karl Hermaküla ja tema 76aastane naine Katarina.
21.veebruaril 1943. aasta varahommikul toimunud õhurünnakus sai kannatada 9 maja Paldiski maantee ja Ristiku tänava alguses. Suuremad purustused olid Paldiski mnt 34 ja 25 majadel.
22./23. veebruari 1943 õhurünnakus sai kannatada 44 hoonet: Endla, Luise, Suur-Ameerika, Lennuki, Kaasani, Koidu ja Tähe tänaval. Täielikult purunesid Luise tn 2, Lennuki tn 19 ja 30 elumajad. Hukkus 7 inimest, kõik Endla tn 13 ja 15 majade elanikud. Surma sai Endla 13-4 elav abielupaar 58aastane Aleksander Rudolf Lattik ja tema naine Hilda Lattik. Aleksander Rudolf Lattik oli nooruses aastatel 1902–1910 olnud Venemaa tsirkuse hinnatud õhuakrobaat. 1920. aastatel oli Eesti akrobaatide trio (Aleksander Rudolf Lattik koos poja ja vennaga) „3 Latini” esitatav number oli igati maailma tasemel. Nende ringreisid Pariisis 1924. aastal ja mujal Euroopas ka hiljem, olid väga menukad.
22./23. märtsi 1943. aasta õhurünnak tekitas purustusi 58le majale: peamiselt Tulika, Suitsu, Kanarbiku, Mooni, Roo ja Graniidi tänaval, aga ka vanalinnas: Suur- ja Väike-Karja tänavate äärsetel majadel. Peamiselt oli tegemist küll aknaklaaside purunemisega, aga täielikult hävinesid Tulika 44 ja peaaegu täielikult Graniidi tn 24 elumajad. Surma sai 3 inimest Graniidi 24 ja 3 inimest Tulika 44 majas. Graniidi 24 majas hukkus 22. märtsil Jaan Poska õetütar Lydia Talts (1902–1943). Tulika tänav 44 hukkusid 76aastane Ann Ploompuu ja tema 39aastane poeg Johannes Ploompuu.
Järgmine õhurünnak Tallinnale toimus juba järgmisel ööl 23./24. märtsil 1943. Purustusi tekitati u 110 majale. Kõige rohkem sai kannatada Allika, Sakala, Tatari, Kaupmehe tänav, aga väiksemaid purustusi esines ka Kadriorus, Poska, Wiedemanni ja Raua tänaval ning Kalamajas Niine tänaval. Täielikult hävisid Allika tn 7, 8 ,9, 10, 12, Sakala 44, Kaupmehe 11 Endla 11. Kassisaba asumis asuvat Ao 5 maja purustatud majade hulgas ei märgita, kuid selle pommitamise tagajärjel hukkus selles majas 27aastane Raimond Eilmann, temas kaks aastat noorem abikaasa Siegri, nende 2aastane poeg Toomas. Raimond Eilmann oli Eesti ohvitser, kes viidi 1941. aastal sunniviisiliselt Venemaale, kuid kellel õnnestus Eestisse perekonna juurde tagasi tulla. 1943. aastal oli ta politseikapten.
Kolmas öine õhurünnak 24./25. märtsil 1943 kujunes kõige ohvriterohkemaks, siis hukkus vähemalt 14 inimest. Kahte noort inimest 19aastast Rimma Aino Veberit ja 18aastast Rene Kruspani tabas surm Harjumäe varjendi ees. Kaupmehe tn 10 majas hukkus omaaegse tuntud böroomasinate äri omaniku Voldemar Schitikovi naine Anna-Matilde ja nende 5aastane poeg Vello. Samas majas hukkus jurist, „Päevalehe“ töötaja 37aastane Johannes Green. Allika 10 majas sai surma tuntud helilooja ja tollane Tallinna konservatooriumi õppejõud Juhan Jürme (20.03.1896-25.03.1943) ja tema abikaasa Elfride Vilhelmine Jürme. Samas majas hukkus näitleja Helene Vannari vanaema, 67aastane Olga Margareta Vannari.
4. aprillil hukkus õhurünnakus Vase tn 5 elanik 20aastane Taimi Veskimägi. 21. mail 1943 hukkus Tallinnas Pärnu mnt 152 majas 2 inimest. Mai teisel poolel oli veel kolm õhurünnakut, kuid väiksemate kahjustustega.
Nõukogude lennuväe viimane suurem õhurünnak Tallinnale 1943. aastal toimis 31. juuli/1. augusti ööl ja 4./5. septembri ööl. Esimeses õhurünnakus hävisid Terase tn 12 ja 14, Jõe 14 ja 16. Terase tänaval, Koplirand 7 ja mujal hukkus sel ööl vähemalt 7 inimest. 4./5. septembri ööl sai kahjustada 30 maja. Hukkunute kohta meil andmed puuduvad.
1943aasta pommirünnakute ohvriks langes meie arhiivis leiduvate andmete järgi 52 inimest, kuid perekonnaseisuameti dokumentide andmete kaasamisel võib ohvrite arv ilmselt suureneda. Kaasaegsete mälestuste kohaselt oli sagedaste õhuhäirete tõttu tekkimas mingi rutiin ja näiteks väikelastega ei hoolitudki alati varjendisse joosta. Ka sellel oli oma osa saatuslikul 9./10. märtsi ööl.
Koristustööd
Märtsipommitamise tagajärgi asuti likvideerima peale sõja lõppu. Linna koristustöödel osalesid linnaelanikud. Aktiivne koristusperiood kestis kuni 1950. aastani. Veel 5-6 aastat peale sõda oli kõikjal tunda Punaarmee pommirünnakute tagajärgi, misjuures tegelesid võimud aktiivselt rahva veenmisega, et purustused tekkisid Saksa armee tegevuse tagajärjel. Suurem osa pilte aastatest 1948–1949, üksikud varasemad ja üksikud hilisemad. Mitmed pildid meie fotokogus täpselt dateerimata.
1997. aastal ilmus Tallinna Linnarhiivi toimetiste sarjas raamat: Tallinn tules. Dokumente ja materjale Tallinna pommitamisest 9./10. märtsil 1944 (koostanud Jüri Kivimäe ja Lea Kõiv). Tegemist ei ole rangelt akadeemiline allikapublikatsioon, vaid laiemale auditooriumile suunatud kogumikuga. Kogumikku on koondatud väljavõtteid ajalehtedest märtsipommitamise tagajärgede kohta, sellega seotud ametlikke teadaandeid ja korraldusi, arhiividokumente Tallinna linnaarhiivist ja Riigiarhiivist. Muuhulgas on ära toodud hukkunud 554 tsiviilelaniku nimekiri, täpsed aruanded osaliselt ja täielikult purustatud hoonete kohta, Tallinna Linnarhiivis ja Tallinna Keskarhiivis (praegune Riigiarhiiv) hävinud arhiivifondide nimekirjad jpm. Kogumiku lõpus on avaldatud pommitamise üleelanute mälestusi. Kogumikus avaldatud 37 fotot pärinevad lisaks juba nimetatud arhiividele ka Filmiarhiivist, muuseumidest ja erakogudest.
Raamat on läbi müüdud.
Helsingi suurpommitamiste kohta 6.-7., 16.-17. ja 26.-27. veebruaril 1944 ilmus esinduslik fotoalbum põhjalike kommentaaridega 2004. aastal. Selles raamatus on peatükk ka Narva ja Tallinna suurpommitamiste kohta vastavalt 6.-7 märtsil ja 9.-10. märtsil 1944.
Kalmer Mäeorg
