Lugemik

Sel sügis-talvel saab meie vanim ürik 780 aastaseks ja sel puhul otsustasime müüa Tallinna ajaloo lugemikku, kus ka vanima üriku tõlge sees on, madalama hinnaga.

75665Kuni uue aastani maksab lugemik 10.- eurot. Telli

Veel näiteid lugemikust siinses blogis:

Tallinna kooliseadus 1600

Võltsitud kutsetunnistused 1773

 

 

 

Modena Wilhelmi välja antud ürik Tallinna raele 1237. aastast
(TLA, f. 230, n. 1–I, s. 2.)

1_Piltdokument_Paavsti legaadi Modena Wilhelmi yrik

Wilhelm, Jumala halastusest kunagine Modena piiskop, härra paavsti pönitentsiaar, apostliku järje legaat, kõigile kallitele vendadele Kristuses, kelleni käesolev kiri jõuab, tervitusi Jeesuse Kristuse nimel. Sest et härra keiser Friedrichi härra paavst Honoriuse poolt kinnitatud seaduses on kirjutatud, et ei antaks ühtki määrust ega säilitataks juba antut ega ka mitte ühtki taba kirikliku vabaduse vastu. Ja igaüks, kes selle vastu teeb, langeb keiserliku põlu alla ja seotakse ekskommunikatsiooni ahelaga, kui ta, selleks manitsetud, ei paranda end kahe kuu jooksul, tühistades määruse sõna ja teoga ja taunides taba. Meie lasksime mainitud seaduse kuulutada kogu rahva ees Riias ja Tallinnas, teatades, et ekskommunitseeritud ja põlustatud on see, kes mainitud seadust on julgenud rikkuda. Kuulnud aga, et Liivi- ja Eestimaal keelatakse sakslastel ja vastristitutel annetada eluajal ja surma puhul oma pärandusest põlde kirikutele, mis on ilmselt kiriku vabaduse vastu, määrame ja keelame oma apostliku võimuga, mille põhjal teotseme, et sellist keeldu mainitud mais edaspidi kogunisti ei pea enam olema. Ja igaüks, kes seda teeb, olgu hüvituse andmiseni seotud ekskommunikatsiooni ahelaga. Ja seepärast igaüks, kes tahab oma vallas- või kinnisvaradest midagi annetada oma hingeõnnistuseks Tallinna pidalitõbiste vendade majale, sellel on selleks vaba võimalus.
Antud Tallinnas Issanda lihakssaamise 1237. aastal.

Tõlge ladina keelest.

1222. aastal määras paavst Honorius III (1216–1227) oma asekantsleri piiskop Wilhelm (it Guglielmo, lad. Guillelmus; umbes 1184 – 31. märts 1251) Modena (hiljem Sabina) piiskopiks; tema diplomaadivõimeid kasutas kuuria 1220.– 1230. aastatel mitmete tüliküsimuste lahendamiseks.

Esimest korda viibis Modena Wilhelm Vana-Liivimaal paavst Honorius III saadikuna aastatel 1225–1226.

1234. aastal palus Riia piiskop Albert paavsti saata kohalike võimukandjate vaheliste lahkhelide lepitamiseks saadiku ning Honorius III määras Wilhelmi Liivimaale legaadiks – suurte volitustega paavstlikuks esindajaks.

Kokku tegi Wilhelm neli pikka legatsioonireisi Põhjamaadesse, aastail 1225–1226 ja 1237–1238 käis ta Eestis, sealhulgas Tallinnas. 1237. aasta lõpul andis ta siin välja üriku, millega kinnitas Saksa keisri Friedrichi ja paavst Honorius III korralduse kiriku vabaduste kaitsmise kohta, mis tähendas kirikule ka õigust saada päranduseks kinnisvara. Nende õiguste rikkujat ähvardati kirikuvande alla panekuga (ekskommunikatsiooniga). Teksti lõpul kutsub legaat muu hulgas üles tegema annetusi „Tallinna pidalitõbiste vendade majale” – Jaani seegile. Modena Wilhelmi 1237. aasta ürik on vanim Eestis säilinud dokument.

Untitled

Keskaegse Liivimaa esimese seegi asutas piiskop Albert 1220. aastal Riiga. Tallinna Jaani seek rajati 13. sajandi algupoolel pidalitõbiste varjupaigana.

Pidalitõbiste varjupaigad asutati tavaliselt linnamüüridest väljapoole. Ka Tallinna Jaani seek jäi keskajal linnast välja, Viru väravate juurest lõuna poole suunduva tee (Tartu maantee) lähedusse. Seegihoonete kompleksi kuulusid nii varanduseta haigetele kui ka tasu eest seegis elavatele inimestele mõeldud ruumid, seegiteenijate (hoovimeister, virtin) eluasemed, kabel, õllepruulimiskoda, saun jms. Seegi igapäevaelu korraldas hoovimeister, järelevalve majandusasjade üle oli aga rae ja kogukonna hulgast määratud eestseisjate ülesanne, nagu see oli ka linna kirikute puhul. Eestseisjad pidasid seegi tulude ja kulude kohta arvet, hoolitsesid hoovimeistri ja teiste teenijate palkamise ning neile ja seegikabeli preestrile tasu maksmise eest. Siin esitatud Jaani seegi kodukord on kirja pandud seegi 15.–16. sajandi arveraamatusse. Kodukorra koostamisel on eeskuju võetud Saksa seekidelt. Selle on kirja pannud raekirjutaja Joachim Muter Tallinna raehärradest Jaani seegieestseisjate peetud arveraamatusse. Ühegi teise Tallinna seegi keskaegset kodukorda ei ole säilinud.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s