Laulu- ja tantsupidu

Algamas on koolinoorte laulu- ja tantsupidu. Sellega seoses meenutame pisut III üldlaulupidu 1880. aastal, mis oli esimene Eesti laulupidu Tallinnas.

laulupeoplats_0001Kolmandast üldlaulupeost on säilinud väga vähe fotosid ja dokumente. Vahel on selle laulupeo materjale segi aetud 1910. aastal Tallinnas toimunud VII üldlaulupeoga, mida tutvustati laulupeo teejuhis jm kui Tallinna III Eesti laulupidu.

Laulupidu 1910.

III üldlaulupidu

1880. aastal 11.–13. juunil 1880 korraldas „Lootuse“ selts esimese Tallinnas toimunud Eesti üldlaulupeo. Kuna Vene valitsus ei tahtnud rahvuslikuks peoks luba anda, taotlesid korraldajad loa keiser Aleksander II 25. valitsemisaja tähistamiseks. Peol osalesid peamiselt meeskoorid ja puhkpilliorkestrid, kokku 46 kollektiivi 782 osalejaga, kellest 684 olid lauljad. Esmakordselt võtsid laulupeost osa ka kaks segakoori (Jüri ja Kasti). Koore oli saabunud üle kogu Eesti väljaarvatud Viljandimaa ja Pärnumaa lauljad. Nendel maakondadel puudus tol ajal Tallinnaga raudteeühendus, aga tunda andsid ka süvenevad vastuolud Eesti rahvuslikus liikumises. Nii kirjutas ajaleht „Sakala“ III laulupeo kohta: „Seda ei ole ka imeks panna, sest lätlased (II Läti üldlaulupidu 17.–20. juuni 1880) laulsid oma laule, mille asemel Tallinna laulupidude toimkond Eesti lauljaid suuremalt osalt Saksa rahva viisides sundis laulma“. See oli ilmne liialdus. Laulupeo kava oli tublisti eestipärasem eelmise laulupeo omast. Pool kavast koosnes Eesti autorite kooriteostest ja rahvalauludest.

0920

Johannes Kasemets raamatus „Eesti Muusikaloo arenemislugu“ (Tallinn 1937) on III üldlaulupeo kohta kirjutanud, et „vaimustus ei paisunud sellise romantilise lõõmani nagu sündis esimesel laulupeol Tartus. Ent oma töö see tegi siiski: andis koorilaulule ka Põhja-Eestis tugeva tõuke ja raputas selle lahti loiduse tardumusest, nii, et siitpeale hakkas laulukultuur jõudsamini edenema ka Põhja-Eestis ja järele rühkima Lõuna-Eestile.“

perewanemIII üldlaulupeo komitee üleskutse Tallinna elanikele pakkuda abi lauljate majutamisel.

Austatud Tallinna linna perewanematele

Austatud Tallinna linna perewanemad teadwad juba ajalehtede läbi, et meil tänawu 11. 12. ja 13. juuni k. p. Tallinnas üks üleüldine Eesti tänu-laulupidu Keiserliku Majesteeti Aleksandri II 25 aastase walitsuse juubeli püha mälestuseks ärapeetud saab. Seks saawad pääle 800 Eesti lauljat ja mängijat Eesti- ja Liiwimaalt ning Peeterburgist meie linna kokku tulema. Et nüüd need lauljad ja mängijad piduajal 3 pääwa mitte lausa taewa al ei või elada, seepärast palub pidutoimkond selle tähe läbi wäga südamelikult, et Tallinna linna perewanemad nõnda hääd oleksiwad ja mõned neist lauljatest, niipalju kui nende ruum ja armastus kannab, seks ajaks ilma hinnata oma juure korteri wõtaksiwad. Lahke wõeraste wastuwõtmine niisugusel aruldasel ja tähtsal ajal, saab jo Tallinna linna perewanemate auu ülestunnistama. Kas keegi oma korteriga ühes lauljatele ka ihuülespidamise poolest midagi wõib ehk tahab anda, seda jätab pidutoimkond iga ühe oma au ja isamaa armastuse hooleks.

Kes nüüd austatud Tallinna linna perewanematest meie südamelikku palumist tahab kuulda wõtta, see olgu nõnda hää ja täitku alamal seiswat korteritähte oma käega täis, see on: kus uulitsas, kelle majas ja kui mitmema majanumri al tema elab ja kui palju lauljat tal wõimalik on wastuwõtta.

Seda palub Pidutoimkond

kivi

Laulupidu 1928

Laulupidu 1960

Laulupeo rongkäik 1980

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s