Peetripäeva tulekahju

Täna 260 aastat tagasi, suvisel peetripäeval, 29. juunil 1757 põles ära Peeter esimese linnapalee.

Peeter I linnapalee oli esimene suur uusehitis Tallinnas peale põhjasõda, see oli kolmekordne mansardkatusega, peaaegu terves ulatuses kellerdatud hoone. Olles välisarhitektuurilt küll üpris tagasihoidlik, meenutades pigem suurt härrastemaja kui lossi, oli see mahult suurim linna kõigist härraselamutest.

On oletatud, et linnapalee arhitektiks oli Peeter I peaarhitekt Domenico Trezzini või keegi tema abilistest. Oma konfiguratsioonilt ja katusekujult oli hoone Tallinnas täiesti erandlik, lähtudes ilmselt prantsuse barokklossi klassikalisest 3-tiivakavatisest, kus eenduvate külgtiibade vahele jäi peafassaadi esine avatud õu – lossi paraadõu.

linnapalee_0001

Lossi sissekäik oli Tolli tänava poolsel küljel.

linnapalee_0002

Selles hoone tiivas asusid hoone kõige esinduslikumad ruumid ja kolme korrust läbiv kahepoolse paraadtrepiga vestibüül. Tõenäoliselt oli selline stiiliviga ja vastuolu hoone põhiplaani ja siseplaneeringu vahel tingitud varasema Tolli tänava äärse hoone kapitaalseinte osalisest ärakasutamisest lossi väljaehitamisel.

Pärast Peeter I surma jäi tema linnapalee osaliselt kasutusele vene garnisoni laste koolimajana. 1756. aastal kavandati hoone põhjalikku kapitaalremonti. 29. juunil 1757 süttis aga palee Peeter I-le pühendatud peetripäeva ilutulestiku käigus põlema ja hävis koos teiste sama kvartali hoonetega. Katus vahelaed ja kõik teised vanad puitkonstruktsioonid põlesid ära, püsti jäid vaid kivist seinad. Hoone põhjapoolsemast tiivast on säilinud või hiljem ära kasutatud vaid esimese korruse seinu.

Pärast tulekahju seisis linnapalee ligi 30 aastat varemeis. Mitmed taastamiskavad ei leidnud rahastamist. Kuni Palee varemeile 1786. aastal ehitati arhitekt Johann Caspar Moori projekti järgi klassitsistlikus stiilis  tolli- ja pakkhoone. Tollihoone on üks esimesi varaklassitsistlikke ehitisi Tallinnas. See on neljast küljest suletud sisehooviga hoonetegrupp. Tolli tänava äärne peakorpus oli kahekorruseline, linnamüürini ulatuvad tiibehitised ühekorruselised. Linnapalee aegadest on algse koha säilitanud peasissekäik ja II korruse akende dekoratiivraamistused.

 

Pärast Tolliameti hoone valmimist 1875. aastal Tallinna Vanasadamas, jäi vana tollihoone kasutusele tolliametnike elumajana.

Pikk 69/Tolli 1 maja oli üle 100 aasta kasutusel koolimajana (alates Katarina II Tallinna linnakoolist 1889. aastal ja lõpetades Tallinna õmbluskooliga, mis likvideeriti 1993. aastal).

Kinnistut (praegu Pikk 69/Tolli 1) märgitakse esmakordselt 1329. aastal Rutgerus de Utreccht´i omanduses oleva saunana. Hiljem oli kinnistu hoonestatud elumaja ja väikese nurgamajaga. Paljude omanike seas kõige pikaaegsem oli Dahl’ide perekond – kelle valduses oli Tolli 8 kinnistu kuni 1710. aastani, mil maja viimane Rootsi aegne omanik Hinrich Dahl suri katku. Omanikuta jäänud kinnistu anti Peeter I valdusesse, kelle sooviks oli omada vaadet sadamale. 1713. aastal kerkis krundile Kopli telliselöövis põletatud tellistest Peeter I linnapalee.

149-4-8

Kaart 18. sajandist, kuhu on peale märgitud Peeter I linnapalee asukoht ja põhiplaan. TLA.149.4.8.

Tolli tänav

Millal Tolli tänav ametlikku kasutusse tuli vajab selgitamist. 1853. aasta Tallinna aadressraamatus saadi läbi veel ilma Tolli tänava nimeta (Tolli 3 kinnistu on pandud Laia tänava alla). 1865. aastal kubermangu maamõõtja J.H. Schmidti Tallinna kinnisvarade hindamise atlases on aga Tolli tänav saksakeelse nimega olemas. Venekeelsena tuli Tolli tänava nimi kasutusele 1886. aastal.

Varasemal ajal tänaval nimi puudus. Seda nimetati lihtsalt põiktänavaks või ka väikeseks põiktänavaks. Ilmsele esmakordselt on selline tänavanimi alamsaksa keeles (dwerstrate) kirja pandud 1430. aastal. Nime puudumine võib tunduda pisut arusaamatu. Tänav viis ju otse ühe linna vanima ehitise- hobuveski juurde, mis tallinlaste elu-olus, eriti sõja aegadel, oli väga oluline.

Teised Tolli tänava äärsed kinnistud olid kuni 1940. aastani eravalduses. Tallinna Linnaarhiivi kasutuses on Tolli tn 8 maja 1973. aastast. Tolli tn 4 ja 6 renoveeritud hoonetesse kolis linnaarhiiv 1989. aasta sügisel. Tolli tn 3 majas (praegune 1), mis on pälvinud mitmete kunstnike tähelepanu, tegutses 1990. aastate keskel diplomaatide laste kool.

Miks on aga Tolli tänav nagu ka Lai tänav keskaegse linna kohta silmapaistval või lausa ebaloomulikult lai. Ajaloolasel, Linnaarhiivi juhatajal Paul Johansenil oli selle kohta hüpotees, mille ta terviklikumal kujul avaldas 1951. aastal (raamatus: Nordische Mission, Revals Gründung und die Schwedensiedlung in Estland). 1265. aasta paiku andis Taani lesk-kuninganna ja Eestimaa valitsejanna Margareta korralduse „armsatele raehärradele ja teistele Tallinna kodanikele“, selle kohta, et „nimetatud linn saaks võimalikult kiirelt ümbritsetud müüri ja kindlustustega…“ Nn kuninga inimestele ja vasallidele anti umbes samal ajal eraldi korraldus selleks, et linn saaks tugevasti kindlustatud. On arvatud, et see esimene Tallinna linnamüür sai valmis umbes 1310. aastaks. Paul Johansen oletas, et see müür kulges umbes samas kohas, kus hilisem, praeguseni säilinud linnamüür. Erandiks oli müür linna loodeosas, kus see tema arvates kulges väravatõkkest Pika mäe alt piki Laia tänava idakülge ja edasi piki Tolli tänavat kuni Pika tänavani. Seda oletust toetaks asjaolu, et Mihkli nunnaklooster seoti linna külge peale 1310. aastat. Ka on teada, et alul omandasid Mihkli kloostri maadest põhja poole Laia tänava lääneküljele jäävad kinnistud aadlikud, kes Toompeale ära ei mahtunud. Samuti lõpevad kõik tänavad Pika ja Laia tänava vahel Laial tänaval justkui vastu müüri. Need ei lähe teisel pool laia tänavat samas sihis edasi.

Ometigi on Lai ja Tolli tänav maaluste kommunikatsioonide paigaldamisel arheoloogide vaateväljas põhjalikult läbi kaevatud ja oletatavast linnamüürist ja kraavist pole leitud mingeid jälgi. Samuti pole Tolli ja Pika tänava ristumiskohal kunagi olnud mingit väravat. (Laia tänava lõunaosas on võimalikke jälgi kunagises varasemast kaitsepiirdest leitud). Rein Zobel on oletatud, et see nn Oleviste linnaosa võis toona veel tervikuna linnamüürist väljapoole jääda.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s