Käomägi

UntitledTõnismäe kõrgendiku lõuna või edelaserva kohta on kasutatud väga mitmeid nimetusi: Väike-Tõnismägi, Käomägi, Kukumägi. Selleks mäeks võib pidada üsna lauget maatõusu umbes Toom-Kuninga ja Õllepruuli tänava vahelises lõigus, kus Suur-Ameerika tänava joonelt tõuseb maapind 17,5 meetrilt umbes 100 meetrit põhja suunas 27,5 meetrini merepinnast. Edasi jätkub maatõus kirde suunas ja Tõnismäe kõrgeim „tipp“ (31–31,7 meetrit) asub Läti Vabariigi saatkonna hoovis (Tõnismägi 10). Kuku- ehk Käomäe võime paigutada aga Rõõmutarekese lasteaia (Toom-Kuninga 13, 13A, sellest põhja poole jääva Tallinna Goethe Instituudi krundile ja ilmselt ka Tuvi parki. Tuvi pargi alal asunud suvemõisate ja nn Päästemaja, samuti Toom-Kuninga 11 kinnistu lugu me praegu käsitleda ei jõua.

Rõõmutarekese lasteaiast on meie arhiivis suurepärane fotogalerii. Avaldame sellest väikese valiku.

Kuku- või Käomäe nimetus on arvatavasti seotud seal 18. ja 19. sajandil asunud suvemõisate, eelkõige Königsthal ja Friedheimiga. Erinevalt ööbikust võis kägu (suve)mõisa aias laulda küll. Kui kuuldi lindu laulmas kukku-kukku, oli kuulaja nn mittesakslane ja lind kägu, kui kostus pisut kokkutav kuck-kuck, siis oli see meessoost lind der Kuckuck. Üldiselt kuulevad aga erinevad rahvad kägu siiski üllatavalt sarnaselt ja linnu nimetus on tavaliselt nö häälikuliselt ajendatud (va näiteks ukraina ja valgevene keel), seda ilmselt ka eesti sõna „kägu“ puhul.

Rootsiaegsetes suvemõisatest selles piirkonnas pole küll midagi teada. Königsdali suvemõisa eelkajana on ajalookirjanduses mainitud Eestimaa kindralkuberneri vürst Vassili Vladimirovitš Dolgorukit (1667–1746). Sellega seoses on ka legend Peeter I ööbimisest mõisa aiamajas (/teise versiooni kohaselt seal Tallinna raehärradega keeglit mängimas), mis 1872. aastal olevat isegi mälestustahvliga ära märgitud. Ainult et see Vassili Dolgoruki Venemaa kindralfeldmarssal, ülemsalanõukogu liige, diplomaat pole olnud Eestimaa Kindralkuberner ja tema eluloos on raske leida hetke, kui ta pikemalt Tallinnas oleks viibinud. Ka pole meie linnarhiivis ainsatki tema kirja. Eestimaa kuberner 1753–1758 oli vürst Vladimir Petrovitš Dolgoruki (1696 – 31. mail 1761 Riia). 1757. aastal kuulus talle Lubja mõis Viimsi juures, kuid see ei välista suvemõisa olemasolu Tõnismäel. Tema kirju on linnaarhiivis mitmeid.

1744

Suvemõisa järgmine teadaolev omanik oli pastor Hans Sigismund Vertaugott Lysach nimetatud Königk (1742–1800). Tema oli suvemõisa omanikuks kindlasti aastatel 1780–1788, kui ta oli Tallinna toomkoguduse abipastor. Varem oli ta Märjamaa ja hiljem, kuni oma surmani, Kuresaare pastor. Kuna Königki naine Juliana Margaretha oli pärit Tallinnast, tema isa oli notar ja linnatõlk Johann Berend Nottbeck, kes võis mõisa ka enne 1780. aastat omandada. Igatahes andis Königk-Lysarch suvemõisale nime Königsthal (Kuningaorg). Sama nimi kinnistus ka mõisat läbivale vanale Rootsiaegsele teele, mida varem nimetati saksakeelse nimega Väike-Wittenhoffi tänavaks (Kleine Wittenhofsche Strasse) sellest põhja pool kulgeva Wittehofi (praegune Endla tn.)

plaan1

Selleks, et eristada seda vanalinnas asuvast Kuninga tänavast (see küsimus tõusis päevakorda ilmselt pärast Toompea liitmist all-linnaga 1878. aastal), lisati sellele liide Toom ehk Toom-Kuninga. Suvemõisa peamised eluhooned jäid ilmselt Toomkuninga tänava lääneküljele praegusest Lõkke tänavast lõunas (Toomkuninga 20a ja 20B) kuid need hooned pole säilinud.

Suvemõisa aiad ja mõned hooned asusid ka Toom-Kuninga tänava idaküljel Veetorni tänavast kuni Suur-Ameerika tänavani. Seal olid aiad terasside ja treppidega, kolm nn avaliku lustihoonet (aiapaviljoni) 70 õunapuud, 20 kirsipuud ja palju muud. Kaitsealune suur läätspuu (Toom-Kuninga 13 a aias) on siiski vist hilisematest aegadest.

Königsthali suvemõisa idapiiril oli ilmselt teine vana rootsiaegne tee, mis kulges praeguse Toom-Kuninga ja Veetorni tänava ristil asuvast väikesest platsist lõunasse kuni Suur-Ameerika tänavani. Tee asus praeguse Tuvi pargi läänepiiril. See vist küll nimetu tänav kadus 19. saj algul, kuid pargiteena oli teatud määral jälgitav veel 1970. aastatel. Teisel pool seda teed, praeguse Tuvi pargi maa-alal asus kauni nimega Friedenheimi suvemõis.

1788. aastal otsustas Königk Kuresaarde tööle asudes oma suvemõisa maad rendile anda või tükeldada. Praeguse Rõõmutare lasteaia krunt, kanti asehaldusajal sisseseatud kinnistusraamatusse sisse numbri all 124 a ja 124b ja kvartali põhjapoolne osa (hilisem Toom-Kuninga 11) kinnistu numbriga 109 Raamatusse on märgitud, et selle (need) endine pastor Königi maja ja aiaplatsi on ostu teel omandanud kolleegiumi registraator ja Eestimaa kroonupalati raamatupidaja August Leopold Wagner (surnud 1830). (Hiljem sai Wagnerist Kadrioru lossi kastelaan (ülevaataja). 1830. aastal trükiti Tallinnas Linforsi pärijate trükikojas tema poolt koostatud 15 leheküljeline prantsuskeelne pisitrükis Kadrioru lossi ajaloost.) Ilmselt oli tegemist suvemõisaga, kuid Wagneri suvemõis pole mingil põhjusel ajalukku jäänud.

Küll aga nimetati teisele poole Toom-Kuninga tänavat jäänud endise Königsthali suvemõisa omanike (1827–1874) järgi Bienerti suvemõisaks. Mõisaomanikud olid apteeker Ernst August (kinnisturaamatus Friedrich August) Bienert (1773–1858) ja tema lesk Aminda (apteekri teisest abielust Tallinna kirikuraamatud ja genealoogid, Törne jt vaikivad) Õuenõunik August Leopold Wagner suri 27. detsembril 1830 72aasta vanuses. Tema leselt Gustavilt omandas kinnistu hiljemalt 1842. aastal mõisaomanik, ülemleitnant Gustav Heinrich von der Borgi lesk Sophie, sündinud Pepke. 1849. aastal müüs ta kinnistu edasi Käru mõisnikule Peter Ferdinand von Staudenile (1797–1871) 1844. aasta oli muudetud Toompea kinnistute numeratsiooni ja kinnistu uueks numbriks sai 103. 1864/65. aasta Tallinna kinnisvarade hindamise käigus sai von Staudeni kinnisvara nn politsei numbri 104 (kinnistu number 103 jäi samuti kasutusele). Kinnistul asuvate puust elumaja ja kõrvalhoonete väärtuseks hinnati 1371 rubla (apteeker Bienerti suvemõisa väärtus oli samal ajal nt 1069 rubla).

1880. aastal päris kinnistu Peter Friedrich Ferdinand von Staudeni poeg Ernst Gerhard von Stauden (sündinud 1846), kes oli Tallinna linnavalitsuse ametnik. 1893. aastal oli kinnistu nr 103 oksjonil 4900 rubla eest ostnud Tallinna rae viimane sündik ja tollane linnanõunik Eugen Eugeni poeg Erbe (1847–1908). Tema kinnisvara järgi sai nime selle juurde viiv praegune Lõkke tänav. Varem oli seda nimetatud juba jutuks olnud apteekri järgi Bienerti tänavaks. Erbe tänava nimetus asendati Lõkkega 1954. aastal. Juba 1950 oli ebanõukogulik nimega Toom-Kuninga tänava muudetud Pioneeride tänavaks ja arvati, et pioneeride naabrusse sobib lõke hästi.

1890. aastal. aasta sai kinnistu uue politseinumbri 137 ja 1890. aastal viimase kinnistunumbri 41. 1908. aastal pärisid surnud Eugen Erbe kinnisvara lesk Marie Agnes sünd Landesen ja pojad Roland Hermann Erbe ja Eugen Karl Eberhard Erbe. 1932. aastal sai kinnisvara ainuomanikuks Tallinna vandeadvokaat Eugen Carl Eberhard Erbe (1897 Tallinn –1965 Heidelberg). Ta elas ise oma perega: naine Hilda Magda ja tütar Marion Magda Maria (sünd 1924 Tallinnas) Toomkuninga 13 suuremas majas 7-toalises korteris. Teise maja 4-toaline toaline korter oli välja üüritud ning kolmandas majas oli üürikorter ja kojamehe korter. Kahjuks puuduvad andmed nende hoonete ehitamisaja kohta.

plaan 2

1940. aasta algul asusid Erbed ümber Saksamaale. Sealjuures oli Eugen Erbe ametis veel Saksa Usaldusvalitsuse majadevalitsuse osakonna juhatajana. Tema enda maja läks samuti Saksa Usaldusvalitsuse kaudu Tallinna Elamute valitsuse käsutusse). Sõjajärgsel ajal kuni 1952. aastani olid majad kasutusel majavalitsuse kortermajadena. 1952. aastal läksid Pioneeride tn 13 hooned olematu Pioneeride palee kooseisu ja ilmselt lammutati varsti seejärel märkamatult (Linna täitevkomitee otsust ega nn lammutatud maja toimikut ei ole).

Pioneeride paleed hakati piirkonda planeerima juba 1946. aastal. Arusaamatul moel eraldati selle jaoks üle poole praeguse Tõnismäe ja Suur-Ameerika (selle vanal trassil) ja Toom-Kuninga tänavate vahelisest kvartalist. Ilmselt olid palee juurde mõeldud ka aiad pargid jms. Palee aga jäigi sinna piirkonda ehitamata. Hiljem liideti see tühjaks jäänud maa-ala sama endise kinnistu põhjapoolsele osale 1950. aastal ehitatud 2-kordse lasteaia hoone krundiga. On kummaline, kuidas seegi Pioneeride paleele mõeldud krunt selliselt hoonestati. Seal hakkas tegutsema Tallinna 18. lasteaed, mis praegu kannab nime Rõõmutarekese lasteaed.

Tallinna Käomäe, mis tegelikult on küll mäenõlv, kõrgem osa Veetorni tänava juures ulatub umbes 29 meetrit merepinnast. Umbes sama kõrge on Riia linna kõrgeim looduslik mägi – Dzegužkalns (28 meetrit üle merepinna), tõlkes Käomägi (Lätikeelses sõnas Dzeguž võime ära tunda sarnasuse eestikeelse sõnaga kägu). See on liivaluide Daugava läänekaldal umbes 3 km Riia vanalinnast loodes. See on vana kalmistukoht, mis juba 20. sajandi algul pargiks kujundati. Mägi pole nime saanud otseslt linnult, vaid inimeselt –16. saj keskel seal elanud talupoja Matrits Dzeguže järgi. Nii nagu Tallinna Tuvi tänava ja pargi nimi ei tule samuti linnult, vaid majaomanik Hugo Aleksander Taubenheimi nimest.

riia

Eesti kõrgeim Käomägi on Türi voorestiku kõrgeim voor, mille absoluutne kõrgus ulatub 84 meetrini. Metsaga kaetud Käomägi asub Türilt umbes 4 km põhja pool ja see on talvel Paide ja Türi rahva populaarne suusamägi.

Austrias Viini lähedal asuv Käomägi — Kuckucksberg on 208 meertit kõrge. Rohkem mäe moodi on 1558 m kõrgune kustunud vulkaanikraater Käomägi (Ungari keeles Kakukkhegy, rumeenia keeles Munții Cucu) Rumeenias Karpaatides.

Malajalami populaarne käolaul Indiast Keralast.

fotod

 

 

llastes väheste toompea eeslinna kaartide (1744 Rahvusarhiivis ja 1793 Läti Ajalooarhiivis, mille lähemalt vaadeldav koopia meil puudub. ) ja hooletult peetud kinnistusraamatud ja kolm korda muutunud kinnistute numeratsioon teeb kinnistute ja nende omanikeloo järgimise võrreldes all linnaga märksa keerulisemaks ja järeldused võivad jääda vaieldavaks.)

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s