Kaupmees Matheus Spielmanni arveraamatud

SKMBT_C25317060611150165-leheküljelise raamatu koostas Eesti Ajaloomuuseumi teadur-kuraator Ivar Leimus, selle kujundas Aime Andresson ja fototööd tegi Ervin Sestverk. Teoses on eesti ja saksa keeles Ivar Leimuse pikem sissejuhatus ja kaks Liivi sõja aegset arveraamatut ning isikuregister.

Raamatus on käsitletud Matheus Spielmanni tegevust kaupmehena ja tema äripartnereid, arveraamatu kaubaartikleid, tehtud kulutusi ja saadud kasumit jms.

Ivar Leimuse väljaantud kaks Tallinna kaupmees Matheus Spielmanni arveraamatut aastatest 1568–1570 on Tallinna linnaarhiivi kataloogis kirjas anonüümsena. Autor on selgitatud alles täiendava uurimistöö tulemusel.

Esimesel raamatul on leheküljel 22 kirjas: Hanns Krinntz zuo KinnigsPergen Soll mir Matheus Spielmann […] – Hans Krintz Königsbergist on mulle, Matheus Spielmannile võlgu […] (I. Leimus, lk. VII);

Teises raamatus on leheküljel 64-65, mis on pealkirjastatud Conntho [Co]rennt Zwyschen Myer/ Vnnd Georgen Kramerer – minu ja Georg Krameri vaheline jooksev arve – ning see algab sõnadega Jergenn Kramer soll dem Matheus Spielmann […] – Georg Kramer on Matheus Spielmannile võlgu […]. (I. Leimus, lk. VII).

20. märtsil 1570 suri hertsog Magnuse mahajäetud piiramislaagris Tallinna all Matheus Spielmann, laia haarde ja ulatusliku käibega kaupmees, kelle ärisidemed ulatusid Antwerpenist Vilniuseni, Kölnist Moskvani. Parajasti oli käimas Liivimaa sõda, pöördeline ajajärk, mille kaubanduselu kohta oli seni vähe teada. Arveraamatutest nähtub, et vastupidiselt levinud seisukohale ei olnud Tallinn, vaatamata Narva konkurentsile ja juba aastakümme kestnud Liivi sõjale, minetanud oma rahvusvahelist tähtsust vahendajana Lääne-Euroopa ja Venemaa kaubanduses.

Matheus Spielmannist maha jäänud kaks arveraamatut on hoiul Tallinna Linnaarhiivis. Need on ühed vähesed säilinud allikad, mis lubavad heita lähema pilgu varauusaegse Tallinnas tegutsenud kaupmehe äritegevusse.​

Tallinna kaupmeeste arveraamatute sari (230.1.Af) Tallinna raearhiivis hõlmab 179 säilikut (raamatud või nende osad) aastatest 1399–1810, mis kuulusid vähemalt 30 kaupmehele või kaupmeeste perekonnale. Nende hulgas leidub ka mitmeid anonüümseid kaupmeeste arveraamatuid või neid mille autorite osas puudub kindlus.

 

Kõige enam uuritud kaupmeeste raamatute hulka kuuluvad Tallinna raearhiivi kaupmeeste arveraamatute sarjas kõige varasemad: Veckinhusenite 10 kaupmeheraamatut aastatest 1399–1448. Tõsi Veckinhusenid polnud Tallinna kaupmehed, vaid põhiliselt Brügges tegutsev hansakaupmees, kelle kaubandus ja sugulussidemed ulatusid ka Tallinna, Tartusse ja Riiga. Vekinhuseni kaubaraamatute editeerimist alustas Vene ajaloolane Michail P. Lesnikov kahe vanema raamatuga, mis jõudsid trükki 1973. aastal. Lõpule viis selle töö Saksa ajaloolane Walter Stark 2013. aastal.

Ajaloolane prof Jüri Kivimäe on põhjalikumalt käsitlenud Tallinna kaupmees Ficke kauba- või võlaraamatuid oma uurimuses “Eesti keele kaja Helmich Ficke kaubaraamatus 1536–1542”. Ülejäänud kaupmeesteraamatud on juhuslikumat kasutust leidnud.

Spielmanni arveraamatute puhul on tegemist esimese Eesti ajaloolase editeeritud kaupmehe arveraamatuga. Arveraamatute väljaanne on varustatud põhjaliku ja põneva eesti- ja saksakeelse sissejuhatusega.

Raamat on müügil soodsalt Linnaarhiivis.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s