Pärnu mnt 27

Praegune Pärnu mnt 27 6-kordne art deco stiilis maja ehitati 1937. aastal arhitekt Boris Tšernovi projekti järgi.

Maja lasi ehitada juudi ärimees paelavabrik „Rauaniit“ direktor Gedeli Itskowitsch, kelle naisele Hajale kinnistu 1936. aastast kuulus. 16 korteriga maja valmis 1938. aasta augustiks. Võlgade katteks tuli pool majast juba samal aastal ära müüa. ¼ osa majast ostis koloniaalkaupluse pidajad Adolf ja Elvine Wildtag ja ¼ endine rohu- ja värvikaupmees, tuntud kinnisvaraomanik (varem 5 maja Tallinnas) Georg Abram.

kaart2

Väljavõte Sakala tänava ruumilise mõju kujundmaise projektist, 1936 (TLA.149.5.1062)

Augustis 1940 võeti Pärnu mnt 27 maja NSV Liidu sõjaväe poolt sundkasutusele ning seejärel 1940. aasta lõpus ka natsionaliseeriti Haja Itskowitschilt. Maja teisi omanikke natsionaliseerimistoimikus ei nimetata. 49-aastane Elvine Viltag küüditati 1941. aastal ja ta suri asumisel Sverdlovski oblastis. 1940. aasta lõpul rajas majja oma peatuspaiga NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Piirivalvevägede peavalitsus. See repressiivasutus kasutas hoone keldreid vangide kinnipidamiseks. Saksa okupatsiooni ajal oli enamus majast kasutusel Saksa ohvitseride korteritena.

Sõjajärgsetel aastatel, hiljemalt 1953. aastani tegutses majas Tallinna Miilitsavalitsus (ka Tallinna Oblasti Miilitsavalitsus ja Tallinna Miilitsa Peavalitsus). Tollastes telefoniraamatutest me muidugi sellist asutust ei leia. Küll on aga neis aastatest jäänud mitmeid valusaid mälestusi seoses poliitiliste arreteerimistega, kinnipidamise ja ülekuulamisega selles majas.

1465_1_9135

1967

Maja on olnud mitmete tuntud näitlejate koduks: Virve Aruoja (korter 5) , Silvia Anniko (7) , Kalju Karask (7), Kaljo Kiisk (6), Aksel Orav (6), Silvia Laidla (7), Ferdinand Veike, IIivi Lepik kirjandusteadlane Maie Kalda (10), muusik ja kirjanik Tõnu Trubertski lapsepõlves (4). Tuntud nimedest võib märkida veel Karl Marksi kes oli Eesti NSV kohtuministri asetäitja ja palju teisi siseministeeriumi töötajaid, arhiivitöötajaid (Keskarhiivi juhataja Herta Pihelgas jt), miilitsatöötajaid.

1995. aastal tagastati majast 60% 9 õigusjärgsele omanikule Eestist, Lätist ja Inglismaalt. Õigusjärgsed omanikud müüsid maja osaühingule Hõbesilm, kelle kätte läks hiljem kogu kinnistu. 2008. aastal alustas majas tegevust Reval Café, mis on igati mõnus koht, eriti hommikuti.

Foto Pärnu mnt ja Sakala tänava nurgalt (tollane Väike-Roosikrantsi 9/ Väike-Pärnu 20) asunud kahekordsest puumajast keldrikorrusel asuva toiduainetekauplusega on dateerimata, kuid võiks pärineda umbes 1934. aastast.

UntitledVäike-Roosikrantsi tänav on veel väga kitsas põiktänav Vabaduse väljaku ja Väike-Pärnu maantee vahel. Tänava vastasküljel näha olevaid hooneid on hakatud juba lammutama. 1935. aastal võeti ette Pärnu maantee põhjalik laiendamine ja uuendamine. Mööda endist Väike-Roosikrantsi tänavat rajati uus trammitee, mis varem oli kulgenud üle Vabaduse väljaku ja piki Suur-Roosikrantsi (praegune Roosikrantsi ) tänavat.

Pärast uue Pärnu maantee valmimist sai Pärnu maantee nimetuse alates Tõnismäest ka Väike-Pärnu maantee lõik kuni Sakala tänavani (mis samuti sai siis oma praeguse nime) ja sealt edasi endine Väike-Roosikrantsi tänav kuni Vabaduse väljakuni ja edasi kuni Viru väljakuni, samuti endine Jaani tänav.

Pilte Väike Pärnu maantee, Rooskrantsi ja Tatari tänava ümbrusest lammutamise eelsest ajast.

1936. aastal lammutatud kahekordse puumaja elanike ja äride kohta otsesed andmed arhiivis puuduvad. 1934. aastast on olemas nimekirjad mõlema tänava äärsete majade omanike ja üürnike kohta, kuid Väike-Roosikrantsi 9/ Väike-Pärnu maja on vahele jäänud, nagu seesuguste nurgamajade dokumentidega sageli juhtub.

1786. aastal, kui Tallinna kinnistud linnas ja eeslinnades süstemaatiliselt nummerdati ja kinnistusraamatuid järjepidevalt pidama hakati, oli kõneksoleva nurgakinnistu nr 1103 (uus number alates ca 1795–1940 1251) omanik kaupmehe lesk Margareta Elisabeth Mansfeld, kellele oli mehest jäänud kivimaja linnas ja koguni 16, enamuses hoonestatud, kinnistut eeslinnades. Nagu kaupmeeste leskedele tavapärane, oli temagi saanud kõrtsipidamise õiguse ja kõrtse oli tal kolm. Kinnistul 1103 asus ostetud maja koos aiaga. 1803. aastal asus sellel kinnistul politseinspektorile David Elsterile kuulunud kõrts (ilmselt on allikas mõned kinnistud vahetusse läinud). 1812. aastal müüs Marie Höppener sündinud Mansfeld 200 rubla eest eelinnas Harjuvärava ees asuva kinnistu 1251 kaupmees Hans Boustaedt’ile, kes rajas sinna kõrtsi. Kinnistusraamatusse seda tehingut kantud pole ja selle kinnistu kohta on raamatut üldse peetud lohakalt ja lünklikult.

kaart

Väljalõige Tallinna IV linnajao põhjapoolse osa kaardist, ca 1840, TLA.149.4.332.

1864. aasta kinnisvarade hindamise nimekirjas märgitakse seda kinnistut IV linnajoa politseinumbriga 97 kui proua Hippiusele (sündinud Fahrenholtz) kuuluvat puust, ilmselt üpris väikest, elumaja. 1880. aastal on kinnistu omanikuks jõukas veinikaupmees Eduard Fahrenholtz. 1882 veebruaris ostis 1000 rubla eest kinnistu Düsseldorfist pärit Tallinna ehitusettevõtja Albert Hornbruch. Kahekordse puust elumaja ja kuuri ehitusprojekti (arhitekt Nikolai Thamm) kinnitas ta aga Tallinna linnavalitsuses juba novembris 1881. See maja lammutatigi 1936. aasta Sakala tänava ja Pärnu maantee nurgal.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s