Uuem osakond 1927–1937

90 aastat tagasi 1. juunil 1927 määrati üliõpilane Otto Liiv palgaga 10000 marka, Tallinna Linnaarhiivi uuema osakonna korraldajaks. See oli Tallinna Linnaarhiivi ajaloos üsna oluline sündmus.

liiv

Kui Tallinna Linnaarhiiv 1. oktoobril (vana kalendri järgi) 1883 arhiiviasutusena loodi, hoiti seal (põhiliselt raekoja keldrikorrusel) ainult Tallinna rae arhiivi. Erilise tähelepanu all oli nn rae vana arhiiv kuni aastani 1799, mida asuti korrastama ja mille kohta valmis 1896. aastal trükitud arhiivikataloog. Raearhiivi uuem osa aastatest 1800–1889 võeti 1889. aasta kohtureformi järel üle Eestimaa kubermanguvalitsuse poolt.

Esimese maailmasõja ajal evakueeriti rae vanem arhiiv Moskvasse. See raearhiivi nn Paabeli vangipõli, kui Linnaarhiiv oli ilma arhiivita, kestis viis aastat. Tartu rahulepingu järgi sai Tallinna Linnaarhiiv 1920. aasta juunis Venemaale evakueeritud vanema raearhiivi puutumatult tagasi. 1920. aastatel jõudis pärast pikki eksirännakuid märgatavate kadudega Linnaarhiivi tagasi raearhiivi uuem osa (1800–1889).

Raekoja arhiiviruumides paljuks muuks enam ruumi ei jätkunud. Seisuste kaotamise seadusega jäid peremeheta Suurgildi ja Kanuti gildi arhiivid. Tallinna maksuvalitsuse arhiivi vastuvõtmisest tuli keelduda ja nii sattuski selle terviklikum osa Riigi Keskarhiivi ja on Rahvusarhiivis Tartus tänini. Tänu 1924. aastal linnarhiivi tööle asunud Paul Johanseni organiseerimisvõimetele, õnnestus linnarhiivil enda käsutusse saada tollal arhiivile üsna sobivad ja mahukad ruumid Estonia pst 8, praeguse Tallinna Keskraamatukogu maja keldris.

Kahekorruseline historitsistlik Estonia pst 8 hoone 1895. aasta lõpul oli ehitatud Vene seltside hooneks ja oli tuntud ka Vene klubi nime all. Hoone keldrikorrusel olid keeglirajad ja laoruumid. Esimese maailmasõja aastail kasutas maja Tallinna Linnavalitsuse toitlusvalitsus (maja keldrit kasutas toitlustusvalitsus kartulihoidlana) ja hoolekandeosakond. 30. mail 1918 omandas linn Tallinna Vene seltsilt hoone 350 000 rubla eest. 1920. aastal anti maja, esialgu küll teine korrus, Tallinna keskraamatukogu kasutusse.

Keldriruumid nn Tööliste kelder ja ka maja pööning olid 1921–1923 Tallinna töölisorganisatsioonide kasutuses, seal tegutses mitukümmend töölisorganisatsiooni, ametiühingute nais- ja noortekomisjoni ning spordiseltsi. Legaalse seltsitegevuse kõrval tegeldi ka illegaalsete asjadega ja valmistuti riigipöördeks, mis andis politseile põhjust mitmeks läbiotsimiseks.

1924. aasta jaanuaris kolis aga Tööliste kelder ära järelmaksuga ostetud Tööliste majja (Siis Vaksali pst 8, osa praegusest Toompuiestee 24 hoonest). Kahe aasta pärast sai linnaarhiiv keldri oma käsutusse. Keldris tehti põhjalik remont hoidlaruumidele valati betoonpõrandad asfaltkattega, ruumid said keskkütte ja elektrivalgustuse.

1926. aastal suvel hakati hoidlaid riiulitega täitma ja riiuleid esialgu täiskiilutud raekoja arhiivihoidla arhivaalidega. Läks aga pisut aega, enne kui linnavalitsuse ametnikele õnnestus selgeks teha, et riiuleist ja arhivaalidest ainult ei piisa ja arhiivis on vaja ka arhivaare, kes uued korrastamata arhiivid korrastaksid ja kirjeldaksid. 1927. aastal lepiti lõpuks „kahe noore, hiljuti Tartu ülikooli lõpetanud jõu“ ametisse võtmisega, esialgu küll ajutiselt. Need olid juba eelnimetatud Otto Liiv (6.09.1905 Narva – 10.12.1942 Tartu), kes töötas Linnaarhiivis ainult aasta. Temas sai hiljem 1929. aastal Eesti Riigiarhiivi juhataja kohusetäitja ja 1932–1941 selle juhataja (riigiarhivaar). Alates 1929. aastast oli Liiv Eesti Riigiarhiivi juhataja kohusetäitja, 1933–1942 juhataja/direktor (riigiarhivaar). Nüüd sai Tallinna Linnaarhiiv tagasi Riigiarhiivi jõudnud Tallinna raearhiivi uuema osa, mille üleandmisest varem oli keeldutud. Otto Liiv oli väga silmapaistev ajaloolane ja arhivaar. 1932–1941 oli ta Tartu Ülikooli õppejõud. Meie arhiivi on temast jäänud küll üsna õhuke isikuarhiiv.

Teine „ajutine tööjõud“ uuemas osakonnas oli korraldaja abi, ajaloo üliõpilane Karl Somelt (31.08.1901 – Tallinn 8.01.1928 Tallinna nakkushaiglas) võeti ametisse juba 1927. aasta 20. mail.

1928. aasta juulis tuli Otto Liivi asemele Tallinna Linnaarhiivi uuema osakonna korraldajaks Tartust Rudolf Kenkmaa, (1898–1975, 1935. aastani Kenkmann).

kenkmaaTema jäi Tallinna Linnaarhiivi pikemaks ajaks. 1934. aastal sai ta arhiivi uue juhataja Paul Johanseni abiks. Linnaarhiivi juhataja abi kureeris arhiivi uuemat osakonda, kuid tema tööruumid olid raekojas. 1934. aastal pensioneerunud arhiivi juhataja Otto Greiffenhagen sattus arhiivi uuemasse osakonda aastas paar korda. 1. nov. 1939 – 1. nov 1944 oli Kenkmaa Tallinna Linnaarhiivi juhatajaks. Temast pikemalt võib lugeda näiteks Peep Pillaku artiklist:
http://www.postimees.ee/25352…/rudolf-kenkmaa-kui-ajaloolane

Karl Somelti surma järel asus tema asemele osakonna korraldaja abina tööle filoloog Ernst Raudsepp (29.11.1899 Vaimastvere – 26.06.1947 Tallinn), kes hiljem sai tuntuks spordiajakirjanikuna, tõlkija ja kirjanduskriitikuna.

 

varesJuba sama aasta sügisel astus tema asemele Tartu Ülikooli ajaloo üliõpilane Oskar Vares (8.07.1904 Vana-Võidu – 22.02.1972 Tartu). Ta lahkus linnarhiivist 1. juulil 1932 kaitseväkke aega teenima. Hiljem 1932–1969 töötas ta erinevatel ametikohtadel Tartus Riigi Keskarhiivis ja ENSV Riiklik Ajaloo Keskarhiivis. Viimases 1950–1969 direktori asetäitjana teadusalal.

margusSeejärel jäi sellele ametikohale pikemalt, kuni 1940. aastani, ajaloo üliõpilane Aleksander Margus (28.11.1904 Uulu – 8.07.1970 Wagga Austraalia). 1940. aastal viidi ta üle Tallinna Linnaarhiivist Riigiarhiivi. Meie arhiivi on tema pärandina jäänud 1938. aastal trükitud väga põhjalik ja ülevaatlik Tallinna Kanuti gildi arhiivi kataloog, tema korrastatud on Toomgildi ja mitmed muud arhiivid, Tallinna mitmesuguste raeraamatute väga detailsed isiku- ja kohanimede registrid jpm.

Nende nn palgaliste jõudude kõrval töötas linnaarhiivi uuemas osakonnas veel „2 preilit – vabapraktikanti ja 2 intelligentset töötatöölist“. Üks vabapraktikant oli 1932. aastal Tartu ülikooli ajaloolasena cum laude lõpetanud Tallinna linna stipendiaat Alide Vendt (eestistatud Vendre, eluaastad 1905–1998), asus hiljem, 1941. aastal, tollasesse Tallinna ja Harjumaa arhiivi tööle ja oli 1950–1962 (siis Alide Vain) arhiivi juhataja.

Tallinna Linnaarhiiv jäi keskraamatukoguga maja jagama ligi 10 aastaks. Uuema arhiivi osakond võttis vastu arhiive, likvideeritud aga ka tegutsevatest ametiasutustest ja Tallinna kohta käivaid dokumente ka erakätest seejärel neid korrastades ja kirjeldades (siis nimetati seda korraldamistööks). 1935. aastaks oli uuema osakonna ahivaalide hulk 1927. aastaga võrreldes kolmekordistunud ulatudes umbes 1000 jooksva meetrini (Umbes 1/5 meie arhiivi praegusest arhivaalide mahust) ja rohkem keldriruumidesse enam, ei mahtunud. Linnavalitsus andis loa katkestada uute arhivaalide vastuvõtmine.

Arhiivi ruumid.

Arhiivi uurijate kohta vanas ja uues osakonnas eraldi statistikat pole säilinud, kuid neid, eriti genealoogiahuvilisi jätkus ka uuemasse osakonda. Järjest kasvaval hulgal tuli vastata ka arhiivipäringuile. Selline ruumiline lahusolek takistas tollal eriti korrastamistööd, kuid ka arhivaalide kasutamist.

0034

Igapäevane arhiivikasutaja Kristjan Jürisson.

1937. aasta algul sai Tallinna Linnaarhiiv esmakordselt enda käsutusse terve maja, ümberehitatud ja remonditud vana keskaegse neljakorruselise kivihoone Rüütli tn 8/10 – seal said kokku nii vana raearhiiv raekojast kui ka arhiivid endisest Tööliste keldrist. See maja hävis aga 7 aastat hiljem 1944. aasta märtsipommitamise tagajärjel, koos mitmete uuemas arhiivi osakonnas hoiul olnud arhiividega. Sealhulgas hävis ka enamus Tallinna Linnaarhiivi enda arhiivist. Sellepärast me arhiivi ajaloost, eriti enne 1940. aastat, väga palju ei tea.

Aga Tööliste kelder sai Keskraamatukogu keldriruumid 1957. aastal jälle tagasi ja tegutses Ajaloomuuseumi filiaalina kuni 1990. aastani.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s