Kohtumine “Kolmes Ões”

Näide väliselt „tüüpilisest igavast“ arhiividokumendist. Väljavõte Tallinna rae 1565–1569 protokolliraamatust. Sissekanne 12. oktoobrist 1565 (TLA, f 239, n 1, s Ab 9, l. 293).

Raeprotokollist selgub, et ühel 1565. aasta sügisõhtul ilmusid Tallinna kaupmees Lambertus Kemmerlini majja (Pika ja Tolli tn nurgal asuv „Kolm Õe“ keskmine maja) ootamatud külalised. Need olid Ivangorodi kaupmehed Levontj Phedrovitze ja Ivan Tuffelnicke. Majaperemeest Lambertust ei olnud kodus, millega külalised ilmselt olidki arvestanud. Ivan ja Levontj vestlesid Lambertuse naise Katarinaga ja kodus oli ka umbes 15aastane peretütar. Kaupmehed olid Katarinale tuttavad juba varasemast ajast. Lambertus Kemmerling (vanem) oli 1550–1552 Narvas raekirjutaja ja Narva alistumise ajal (11. mail 1558) linna saadik ordumeistri juures, kes pidasid venelastega läbirääkimisi. Koostas kaduma läinud kirjatöö Narva sündmustest 1550. aastatel, mida kasutas kroonik Franz Nyenstede. Narva langedes kolis Kemmerling oma perega Tallinna. Tallinnas ostis ta perekonnale elumajaks „Kolmest Õe“ majadest keskmise.

väike piltVenelaste ähvardav jutt on raeprotokolli kirja pandud Lambertuse naise ja tütre tunnistuse järgi ja kõlab nii (tõlge alamsaksa keelest):

„Minu armas proua. Miks oled sa siia Tallinna elama tulnud? Kas sa küll mõtled, et meie suurvürst sel eeltuleval talvel siia poole ei tule? Kas sa arvad, et ma sind ei tunne juba väikesest lapsest peale? Su isa nimi oli Frederick ja ta elas Narva turu ääres. Kui teie ei tea, kuidas suurvürst palju teisi linnu on ära võtnud. Tartu on ta ära (võtnud), Narva on tal ära, Rakvere, Viljandi ja veel palju linnu, kuidas ei peaks ta eeloleval talvel Tallinna mitte kätte saama? Kas sa mõtled, et meie põhjuseta oleme siia tulnud? Meie oleme tulnud Tallinna linna tulega süütama ja võtma. Ja Lamberti tütrele venelane öelnud: ja sind vaesekest müüakse sel talvel tatarlastele, nii tõesti kui Jumal on, või nagu Jumal tahab.“

Vene kaupmeeste jutt vastas tõele Katarina isa Freidrich Korff oli olnud Narvas kaupmees ja raehärra. Ähvardus tatarlastele müüa oli iseenesest samuti reaalne, sest nii oli juhtunud paljude noorte tütarlastega Narvas (mille vene väed olid vallutanud 11. mail 1558) ja Tartus (kapituleerus Vene vägedele 18. juulil 1858).

Kuuldused Ivangorodi kaupmeeste juttudest jõudsid Tallinna raeni ja tekitasid seal suurt ärevust. Eelkõige püüdis raad välja selgitada seda, kas venelased hirmutasid linna rahvast tsaari käsul või oma arusaamisest ja truualamlikkusest lähtuvalt, nagu see tookord ilmselt ka oli. Lõpuks otsustas Tallinna raad:

„Me võime küll kannatada, et nad (venelased) siia tulevad, aga seda ei või me kannatada, et nad sääraseid jutte ajavad; siis oleks parem, kui nad siit eemale jääksid.“

 Asi saadeti lahendamiseks Rootsi asehaldurile Toompeal, kus ilmselt otsustati asi maha vaikida ja vene kaupmehi mitte karistada. Ametlikult oli tollal Vene ja Rootsi vahel 1564. aastal sõlmitud seitsmeks aastaks vaherahu. Rootsi võimudele Toompeal ja ka Tallinna linnale tegid tookord rohkem muret Rootsi jätkuv sõda Poolaga (Põhjamaade seitsmeaastane sõda 1863–1570) ja Poola teenistusse asunud mässavad mõisamehed. Venelastega püüti kaubandussuhteid säilitada.

kolm_0001

Pikk tn 71 hoone Tallinnas, mis on tuntud  „Kolme  Õe“ nime all.  Keskmine maja valmis 1415. aastal, suur nurgamaja enne seda ja kõige väiksem maja umbes 1450. aastal. 19. sajandi ümberehitused on majade fassaade küll rikkunud, kuid oma keskaegse välisilme on „Kolm õde“ põhijoontes säilitanud. 2004. aastal tunnistas Tallinna kultuuriväärtuste amet „Kolme Õe“ hoonetekompleksi kõige paremini korda tehtud vanaks majaks vanalinnas.

Tallinna piiramised

16. märtsil 1571. aastal lõppes Tallinna jaoks väga raske, kuus kuud kestnud piiramine. Saksa palgasõduritega tugevdatud vene vägi (250000 meest) hertsog Magnuse juhtimisel asus Tallinna piirama 1570. aasta augustis. 16. märtsil olid venelased sunnitud häbiga lahkuma. Vene vägede tagasilöömine märtsis 1571 oli nii suure tähtsusega sündmus, et Tallinna auks löödi kirikukelli kogu Euroopas. Tallinn oli jäänud Eestis ainsaks kohaks mandril, mis ei olnud Vene vägede kontrolli all.

magnus

Magnuse kujutis pitsatil, Saare-Lääne piiskopina.

Juba järgmisel aastal kuulutas Tallinna raad 16. märtsi igaveseks ajaks pühaks päevaks. Seda püha tähistati Tallinnas üle saja aasta – helistati kirikukelli ja kirikutes lugesid õpetajad ette erilise päeva kohase palve. Pärast 1710. aastat polnud sellise tähtpäeva tähistamine muidugi enam võimalik. Aastatel 1926 kuni 1940 pühitsesid Tallinna linna asutused seda päeva riigi- ja linnalipu väljapanekuga.

Teine Tallinna piiramine Liivi sõja ajal toimus 1577. aastal. Tallinn oli taas jäänud ainsaks kohaks, mis Eesti mandriosas ei olnud Vene kontrolli all. Ka see piiramine lõppes venelaste lüüasaamisega.

Piltidel (all) Tallinna teine piiramine, venelaste suurtükitulest tugevalt purustatud Kiek in de Köki torn. Kroonik Balhasar Russowi järgi oli torni lõunaküljes auk „kust paar härgi võiksid korraga sisse minna. Ja selle juures sai torni pealik kingsepp Hans Schulte surma“. Kunstnik ja graafik Johann Naha illustratsioon Gert Helbemäe raamatule Vana Toomas. Noorsoojutt XVI sajandi Tallinnast. Tallinn, 1944. Johann Naha isikuarhiivi säilitatakse Tallinna Linnaarhiivis – TLA, f 1353, 7 säilikut.

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s