Ajaloomuuseum

18. novembril 1864 avati pidulikult äsja põhjalikult ümber ehitatud ja paar nädalat varem sisseõnnistatud Kanuti Gildi hoone teisel korrusel Eestimaa Kirjanduse Ühingu Provintsiaalmuuseum. Muuseumi asutamine toimus aga juba varem – 19. veebruaril (kolmapäeval) 1864. aastal Tallinna kubermangugümnaasiumi saalis. Muuseumi asutamiskoosolekul kuulutati välja muuseumiühingu loomine. Selle sündmuse järgi tähistabki Eesti Ajaloomuuseum oma aastapäeva.

1465_1_446

Kanuti gildi hoone Pikk tn 20/ Pühavaimu tn 5 enne ja pärast ümberehitust 1864. aastal, TLA.1465.1.2488.

Provintsiaalmuuseum oli esimene avalik muuseum Tallinnas. Muuseum oli külastajatele avatud kolmapäeval, laupäeval ja pühapäeval kella 12-st 15-ni, pilet maksis 15 kopikat. Muuseumiühingu ja Eestimaa Kirjanduse Ühingu liikmed said muuseumi külastada tasuta ka muudel kindlaks määratud aegadel. Muuseum oma püsinäitusega, kolmapäevaste üldharivate loengutega ja kunstinäitustega kujunes Tallinna seltskondliku elu silmapaistvaks keskuseks. Aastatel 1864–1892 külastas muuseumi keskmiselt 800 inimest aastas, kuid järgnevatel aastatel tõusis külastajate arv üle tuhande (lisaks Eestimaa Kirjanduse Ühingu liikmetest külastajad). Baltisaksa ringkondades hakati muuseumi pidama isegi kogu provintsi auks ja uhkuseks. Provintsiaalmuuseum jäi Tallinna ainukeseks avalikuks muuseumiks 1919. aastani.

Kanuti gildihoones tegutses provintsiaalmuuseum 47 aastat, kuni 1911. aastani. Siis jäid ruumid järjest täienevatele kogudele kitsaks ja ruumide üüri tõsteti ning 1911. aasta lõpul kolis muuseum oma majja Toompeal, Kohtu tn 6, mille Eestimaa Kirjanduse Ühing oli omandanud.

Märgiks siinkohal ära mõned Provintsiaalmuuseumi ja Tallinna Linnaarhiivi varasemad kokkupuutepunktid.

1896. aastal andis Tallinna Linnaarhiivi juhataja Gotthard Johann von Hansen välja Eesti esimese arhiivikataloogi raearhiivi vanema osa kohta, mis hõlmab arhivaale kuni 1800. aastani. Museoloogid aga tunnevad nn Hanseni kataloogina ehk pigem 1875. aastal trükis ilmunud Provintsiaalmuuseumi muuseumikogu kataloogi, mille põhikoostajaks oli toonane muuseumi eestseisuse liige ja gümnaasiumi õpetaja, hilisem Tallinna linnaarhivaar Gotthard Johann von Hansen.

1924. aastal korraldas Tallinna Linnaarhiiv koos Provintsiaalmuuseumiga näituse seoses 400 aasta möödumisega usupuhastuse algusest Eestis.

1940. aastal pärast Eesti inkorporeerimist Nõukogude Liidu koosseisu, toimusid suured muudatused ka EKÜ muuseumis. Muuseum riigistati ja selle baasil loodi Eesti NSV Riiklik Ajaloomuuseum. Osa varadest jaotati teistele muuseumidele. Loodusteaduslike kogude põhjal loodi iseseisev Eesti NSV Riiklik Loodusmuuseum. Sõjajärgseil aastail ruineeris muuseumi tugev ideoloogiline surve. Lisaks muuseumitöötajate represseerimisele viidi läbi nn „kahjulike“ materjalide kõrvaldamine, mille käigus tuli hävitada kõik, mis meenutas omariikluse aega. Põhifondid, millest nii mõndagi hoiti alles tänu koguhoidjate isiklikule entusiasmile, on siiski suures osas säilinud.

1952. aastal kolis muuseum praegusesse asukohta Suurgildi hoones.

Suurgildi hoone 1960. ja 1980. aastatel.

Eestis ei ole palju mäluasutusi, mis on Tallinna Linnaarhiivist vanemad – Ajaloomuuseum on, Ajaloomuuseum on juba rohkem kui 152 aastat vana.

Täna on muuseumiöö!

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s