Tallinna päev

Tallinna päev tähistab Tallinnale Lübecki linnaõiguse andmist 15. mail 1248. aastal. See on varaseim kirjalikult tõendatud linnaõiguslik daatum Tallinna ajaloos.

Taani kuningas Erik Adraraha andis ürikuga 15. maist 1248 tallinlastele loa kasutada samu õigusi, mis olid Lübecki kodanikel.

Erik_d4_Plovpenning

Erik Adraraha, St. Bendtsi kirikus Taanis, u. 1300.

Kuningas Eriku ürik ei ole säilinud. Selle teksti tuntakse juriidiliselt kinnitatud ärakirja – transumpti – järgi, mis koostati 1347. aastal, pärast Põhja-Eesti müüki Saksa ordule. Ärakiri sisaldas olulisemaid selleks ajaks Tallinnale antud õigusi. 1347. aastal kinnitas linna privileegid Saksa ordu provintsiaal Burchard von Dreileben.

Pikemat kommentaari nimetatud dokumendi kohta, seoses Erik Adraraha privileegidekinnitusega on võimalik lugeda Tallinna ajaloo lugemikust: dokumente 13.-20. sajandini (Tallinna Linnaarhiiv, 2014. ), dokument nr 5.

Ordu Tallinna provintsiaali Burchard von Dreilebeni väljastatud transumt 1. veebruar 1347 (TLA, f 230, n1-I, s 168.)

2_1248_Taani kuninga Erik Adraraha yrik

Fragment Saksa ordu provintsiaali Buchard von Dreilebeni kinnitatud Tallinna privileegide transumptist 1. veebruaril 1347. aastal (TLA, f 230, n 1-I, s 168).

Erikult Jumala armust taanlaste ja slaavlaste kuningalt ning Eestimaa [hertsogilt] kõigile selle kirja nägijaile tervitus Issandast. Kinnitades käesoleva jõul meie kodanikele Tallinna isand kuningas Valdemari poolt antud vabadused, annetame neile kõik õigused, mis on Lübecki kodanikel. Ja kuna nad on alati olnud vabad kauplemismaksust, sätestame meie armust, et keegi ei tohi neile kauplemismaksu asjus liiga teha. Lisaks määrame, et kui mõni teist linna piirides haavab, tuleb seda hüvitada vastavalt linna raehärrade ja meie meeste nõule. Selle asja tunnistuseks laseme käesoleva kirja alla riputada meie pitseri. Antud Vordingborgis Issanda aastal 1248 mai iididel Saxus Agunsuni tunnistusel.

Ladinakeelse privileegi tõlge (tõlkinud Tiina Kala).

dreileben

Ordumeister Burchard von Dreileben Johann Renneri Liivimaa kroonika Bremeni käsikirjast, 16. saj. II pool.

Pärast Jüriöö ülestõusu mahasurumist müüs Taani kuningakoda augustis 1346 oma valdused Põhja-Eestis Saksa ordule, kes loovutas selle Liivi ordule valitsemiseks. Burchard von Dreileben lasi seejärel koostada transumti (juriidiliselt kinnitatud ärakirja) kõigist olulisematest tolleks ajaks Tallinnale antud privileegidest.

Eriku privileeg on väga oluline ajalooallikas. Maahärra poolt annetatud õigused ja omavalitsuse (raehärrade) olemasolust lähtuvalt võib Tallinna hiljemalt 1248. aastast nimetada linnaks. Varaseim Tallinnas säilinud Lübecki õiguse koodeks pärineb aastast 1257 ja selle annetas Tallinnale Taani kuningas Kristofer. Näib, et 1248. aastal anti Tallinnale küll Lübecki õiguse kasutamise luba, kuid kirjaliku õiguskoodeksi sai Tallinn 9 aastat hiljem. Keskaegsele linnale iseloomulikud korralikud kindlustused sai Tallinna all-linn alles kuninganna Margareta korralduse järel 1265. aastal. Lübecki õigus püsis Tallinna linnaomavalitsuse ja elukorralduse alusena ligi seitse sajandit. Eesti alal maksis see õigus veel Narvas, Rakveres ja Haapsalus.

Cm 6, 1v-2r

Lübecki õiguse koodeks 1282. aastast, Tallinna Linnaarhiiv.

Burchard von Dreileben oli Liivimaa ordumeister 1340–1345. Tema käsul rajati Liivimaa idapiirile 1342. aastal ka kaks uut linnust: Aluliina ja Vastseliina. Ta juhtis Jüröö ülestõusu mahasurumist. Loobus 1345 ametist. 1346–47 oli Dreileben või tema samanimeline lellepoeg Tallinna komtuur või provintsiaal. (Provintsiaal, väiksema piirkonna administraator ordu provintsides).

Tallinna raad oli all-linna omavalitsusorgan, mille pädevusse keskajal kuulusid kohtuvõim, linna kaitse, rahvusvaheline suhtlus (peamiselt teiste hansalinnadega) ja linna huvide esindamine maahärra ees. Raad lähtus oma tegevuses Lübecki õigusest, ent andis välja ka omapoolseid määrusi ja korraldusi.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s