Haruldane paunköide

Rootsi kuninga Magnus Erikssoni linnaõiguse koodeks Tallinna linnaarhiivis. Mõõtmed: kõrgud 220mm, laius 155mm, 60 lehte (TLA, f 230, n 1, s Cm 9).

pais

Tallinna raearhiivis on juba ammusest ajast tähelepanu köitnud väga omapärases köites keskaegne käsikirjaline raamat. Puitkaasi kattev nahk moodustab köite alaservas kolmnurkse pauna, millest saab raamatut hoida või ka vööle kinnitada. Võiks ju arvata, et näiteks kohtufoogtil oli mugav sellist seadusekogu vajadusel kohe vöö vahelt haarata, kuid keskajal oli tegemist ka lihtsalt moeesemega, mille sisul ehk olulist tähtsust polnudki. Magnus Erikssoni linnaõiguse paunköidet Tallinnas siiski ilmselt keegi vöö küljes ei kandnud. Tegemist on ainukese paunköitega Eestis ja mujalgi on neist, keskajal vägagi laialt levinud köidetest, järele jäänud vaid paarkümmend.

Varasemal ajal ei pööratud erilist tähelepanu paunköite sisule. See oli kirjutatud tänapäeval üpris raskesti arusaadavas keskaegses rootsi keeles, kus on tunda veel Skandinaavias 14. sajandil vägagi levinud alamsaksa keele mõjusid. Tallinna Linnarhiivi kataloogis, mille esmatrükk ilmus 1896, nimetatakse seda käsikirjalist raamatut Rootsi linnaõiguse koodeksiks või ka Vadstena koodeksiks. 1960. aastal, kui Rootsi õigusajaloolased Magnus Erikssoni linnaõiguse koodekseid põhjalikumalt uurisid ja nende sisu võrdlesid, jäi nn Tallinna koodeks nende vaateväljast välja. 1990. aastatel, kui rahvusvaheline suhtlemine arhiivinduses sai laiemalt võimalikuks, tehti koodeksi kohta järelpärimine Rootsi Riigiarhiivi. Siis saadi teada, et Vadstenaga koodeksit midagi ei seo. Küll osutus aga selle sisu kõige sarnasemaks 1452. aastal kirjutatud Magnus Erikssoni linnaõiguse Turu linna koodeksiga. Ilmselt pärinebki Tallinna koodeks Turust või mõnest muust Soome linnast ja see on kirjutatud ja ilmselt ka Tallinna toodud 15. sajandi teisel poolel.

koodeks lahti

Rootsi (1319–1364) ja ka Norra (1319–1343) kuningas Magnus VII Eriksson lasi maaseaduse ja linnades kohaldatavate õigusaktide alusel koostada üldise linnaõiguse (ka nooremaks linnaõiguseks nimetatud), mis hakkas kehtima 1350. aastate lõpul. See üldine linnaseadus, mis trükitud kujul ilmus esmakordselt 1618. aastal kehtis Rootsi linnades kuni 1734. aastani. See linnaõigus oli paljuski mõjutatud saksa linnaõigustest.

Tallinnas teatavasti kehtis 13. kuni 19. sajandil Lübecki linnaõigus. Milleks siis Tallinna raad sellist võõrast linnaõigust vajas? Tallinnal olid tollal tihedad kaubasideme Soome linnadega ja sellega seoses ka linnakodanike vahelised sugulus-sidemed. Ehk läks Tallinnas selles seoses vaja Rootsi kuningriigi linnaseaduse tundmist? Samuti oli Magnus Erikssoni linnaseadus põhjalikum, detailsem ja süstemaatilisem, kui Tallinnas tollal kehtinud Lübecki õiguse alamsaksakeelsed Tallinna koodeksid. Rootsi linnaõigusest võidi ehk saada teatud nõu ja eeskuju sellistes küsimustes, eriti näiteks kriminaalasjad, mille kohta Lübecki õiguses sätted puudusid.

Magnus Erikssoni linnaõiguse Tallinna koodeksist puudub selle linnaõiguse esimene osa: kuningaseadused. Ilmselt ei peetud vajalikuks seda linnaõiguse osa Tallinna rae jaoks ümber kirjutada. Kuningaseadused kirjutasid ette linna valitsemise korra: rae kooseisu, valimiskorra, asjaajamise reeglid jms. See kõik oli Tallinnas Lübecki õiguse- ja ehk ka tavaõiguse alusel juba täpselt välja kujunenud ja paika pandud ning võõraid eeskujusid selleks ei vajatud.

4

Magnus Erikssoni linnaõiguse peatükid on: kuningaseadused, abiellumiseseadused, pärimisseadused, maaseadused, ehituseadused, kauplemisseadused, laevaasjade seadused, raekojaseadused, kuningavande seadused (kodurahu, avalik kord jms), nn riiklikud kuriteod, mõrvaasjad tahtlikus ja ettekavatsemata tapmises, tahtlik ja ettekavatsemata haavamine, vargusasjad ja õnnemängud.

5

Loe lisa ajakirja Horisont 2015. aasta novembri-detsembri numbrist rubriigis „Arhiivi aare“, kus haruldast paunköidet, Rootsi kuninga Magnus Erikssoni linnaõiguse koodeksit tutvustab meie arhiivi teadur Tiina Kala.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s