Tallinna Linnaarhiivis on pikaajalise projektina käimas Tallinna politseiasutuste poolt 1919–1922 välja antud isikutunnistuste kontsude digiteerimine. Need nn isikutunnistuste kontsud on väljaantud isikutunnistuste teisendid, mis jäid isikutunnistuste väljaandja käsutusse. 1. juulist 1922 seati sisse isikutunnistuste registreerimise raamatud ja isikutunnistuste teisendeid enam ei vormistatud. Isikutunnistusi väljastasid aastatel 1919–1922 politseiülem, 6 politseijaoskonda ja nende 5 abijaoskonda ja kokku anti neid välja umbes 121 000. Kõik need isikutunnistuste kontsud ja hilisemad isikutunnistuste registreerimise raamatud on tervikuna säilinud Tallinna Linnaarhiivis hoitavas Tallinna ja Nõmme isikutunnistuste kollektsioonis 26. veebruar 1919 – 31. märts 1940, Nõmmel kuni 17. sept 1940) (TLA, f 86, 1474 säilikut). Digiteeritud arhiiviallikad on veebikeskkonnas Saaga alajaotuses: Elanike nimekirjad Eesti Vabariigi perioodist (1918–1940).
Käsitleme pisut pikemalt esimesi Eesti isikutunnistusi, mida Tallinna Linna Miilitsavalitsus andis välja ilmselt juba 1919. aasta jaanuarist kuni hiljemalt sama aasta 22. septembrini.
Pärast Saksa võimu langemist, kirjutas Jaan Poska 11. novembril alla manifestile, millega anti rahvale teada, et Eesti Ajutine Valitsus jätkab oma tegevust. Riigiõiguslikult pandi Eesti Vabariigi kodakondsuse institutsioonile alus 26. novembril kinnitatud Maanõukogu määrusega: „Maanõukogu määrus Eesti demokraatilise vabariigi kodakondsuse kohta“. Sisuliselt oli tegu Eesti esimese kodakondsuse seadusega, millega piiritleti isikute ring, kellele laienevad Eesti Vabariigi kodaniku õigused. Esmajärjekorras vajasid Eesti kodanikud välismaale sõiduks välispasse, mida algul nimetati „välismaa passiks“. Neid hakkas Välisministeerium ja kuni 1922. aastani ka Siseministeerium välja andma 1919. aasta algusest vastavalt samuti 26. novembril 1918 kinnitatud „Ajutise valitsuse määrusele välismaa passide, passide viseerimise ja sõidulubade väljaandmise kohta“. Ainult sõiduluba oli vaja Vidzeme ehk Läti liivimaale sõiduks. Neid välispasside väljaandmise dokumente alates märtsist 1919 võib leida Rahvusarhiivist.
Siseriikliku dokumendina hakkas Eesti Vabariigis kehtima isikutunnistus. Esimene määrus isikutunnistuste kohta võeti valitsuse poolt vastu aga alles 24. oktoobril 1919. Uusi isikutunnistusi hakkasid alates novembrist 1919 välja andma (isikutele alates 15. eluaastast) elukoha järgsed vallavalitsused või politsei valitsused või jaoskonnad.
Siiski anti isikutunnistusi erandkorras välja ka varem alates ilmselt 1919. aasta algusest kuni oktoobrini. Tallinnas andis isiktunnistusi välja Tallinna Linna Miilitsa valitsus, mis tegutses pärast Saksa okupatsiooni lõppu Vene ajutise Valitsuse 17. aprilli 1917. aasta ajutine miilitsaseaduse alusel. 17. detsembril 1919 võttis Asutav kogu vastu politseiseaduse ja 1920. aastast jäi ainukasutatavaks sõna politsei.
Tallinna Linna Miilitsa Valitsus andis ilmselt 1919. aasta jaanuarist kuni 22. septembrini 1919 välja 888 isikutunnistust. Neist säilinud on 687. 100 esimese väljaantud isikutunnistuse kontsu pole säilinud. 101 isikutunnistus anti välja 26. veebruaril 1919. Samuti puuduvad isikutunnistuste 397–498 kontsud, mis anti välja 28. maist kuni 25. juunini 1919.
Need isikutunnistused kehtisid täpselt pool aastat. Need olid praegusest passist ligi kaks korda suuremad, formaadiga 225 x 19 mm. Enamasti olid need isikutunnistused varustatud fotoga, aga selle puudumisel on antud tundemärkide kirjeldus. Isikutunnistus sisaldas selle saaja kohta järgmisi andmeid: liignime, eesnimi, isanimi, sündinud, perekondlik seis, kutse, pärit, rahvus, kodakondsus, tundemärgid ja isikutunnistuse omaniku allkiri. Erinevalt 1919. aasta novembris väljaantud isikutunnistustele, märgiti varasemale isikutunnistusele ka selle saaja usk ja elukoht. Viimane piirdus küll linna märkimisega. Uuele isikutunnistuse kontsule elukohta ei märgitud, kuid täpsed elukohad (sissekirjutused) kanti väljaantud isikutunnistustele. 6-kuulisi isikutunnistusi anti välja kõige sagedamini majaraamatute ja aadresslaua kaartide alusel, aga ka kirikutunnistuste, vanemate või mehe passi alusel jm. Leidub ka mitmesuguseid muid alusdokumente. Näiteks selgub, et Eesti Töörahva Kommuun jõudis oma 50 päevase tegutsemise jooksul novembrist 1918–jaanuar 1919 välja anda vähemalt 2200 isikutunnistust.
Miks ja kellele 6kuulisi isikutunnistusi välja anti vajab täpsemat uurimist. Kõige enam leidub nende isikutunnistuste saajate hulgas muidugi eestlasi ja Eesti kodanikke, aga on veel baltisakslasi, juute, lätlasi, venelasi, soomlasi, rootslasi, Läti, Leedu, Ukraina, Ameerika Ühendriikide kodanikke. Topeltkodakondsust maanõukogu 1918. aasta 26. novembri määrus ei lubanud. Nii, et selles osas on mõndagi arusaamatut, mis vajaks veel uurimist.
Kalmer Mäeorg
Tallinna Linnaarhiiv 