Mõnda Tallinna lihunikest

Lihunikuselli (vaba õpipoisi) Justus Samuel Andersoni õpikiri, 9. jaanuar 1805 (TLA, f 230, n 1-IIIA, s 2).

Lihunike (liharaiujate) vanemad keiserlikust Tallinna linnast tõendavad, et nende tsunftikaaslase meister Friedrich Andersoni tunnistuse järgi on praegune vaba õpipoiss Justus Samuel Anderson oma õpiaja tema juures lõpule viinud.

Tallinna linnarhiivis leidub umbes 200 käsitöölise õpikirja (nimetatud ka õppe- või sellitunnistuseks) aastatest 1703–1904. Kõige suuremad käsitööliste tsunftid, umbes 25 meistriga, olid rätsepatel ja kingseppadel. Kõige rohkem õpikirju – 90, on Kanuti gildi lihunike tsunfti arhivaalide hulgas. Meistriõigusega lihunikke oli neil aastail Tallinnas (Toompea välja arvatud, kuna seal oli eraldi lihunike tsunft) korraga 15–20, aga aastatel 1711–1913 kokku 118.

Valisime tutvustamiseks ja näidiseks välja ühe uhkema õpikirja, tegemist on ilmselt kõige suuremas formaadis õpikirjaga ja linnaarhiivi ürikuga üldse. Selle paberdokumendi mõõtmed on 75 Х 46 cm. See on käsitsi kirjutatud ja kaunistatud. Juba 19. sajandi algul tulid kasutusele ka trükitud formularidele vormistatud õpikirjad.

Selleks, et saada tsunftimeistriks, tuli alustada õpipoisina. Lihuniku õpipoisi vanuse alampiiriks oli määratud 15 aastat, teistes tsunftides võisid õpipoisid oma õppeaega alustada paar-kolm aastat nooremalt. Tallinnas oli lihuniku õpipoisi õpiaeg (18. ja 19. sajandil) üldjuhul 5 aastat, vahel harva ka 3–4, seda peamiselt 18. sajandi algul ja ühel juhul 9 aastat.

selliraamat

1509. aasta lihunike skraa kohaselt võis iga lihunikumeister pidada niipalju selle ja õpipoisse kui tarvidus ja olukord seda nõuab. Esmalt pidi õpipoiss läbi tegema umbes kuuajalise katseaja ja kui ta sobilik leiti olevat, kirjutati ta õpipoisina tsunfti sisse. Peale väljaõppeaja täitumist pidi meister teatava tasu eest õpipoissi (tegelikult siis juba osaliselt selli staatuses) veel aasta enda juures pidama, et selgusele jõuda, kas tal on ikka piisavalt ametialaseid teadmisi. Siis kuulutati ta meistri poolt ja tsunfti nimel vabaks. Ta sai sellipaberid (teate vabaks kuulutamise kohta ja õpikirja) kätte ja võis meistri juurest lahkuda rännates tavaliselt mujale, et võõrsil vastava tööalaga tutvuda. Uues paigas pidigi ta ilmselt kohalikule tsunftile oma õpikirja õpipoisiaja läbimise kohta esitama. Igatahes on Tallinna lihunike 90 õpikirjast umbes pooled tõendid õpipoisiaastate lõpuleviimise kohta.

1826. aastal keelati vastava ukaasiga sellidel veeta rännuaastaid välismaal. Näib aga, et ka varem, 18. sajandil, siinsed lihunikud eriti välismaal ei rännanud. Seda võiks järeldada lihunike õpikirjadest olgu siis õpipoisi või selliaastate kohta. 60 õpikirja on välja antud Tallinna lihunike tsunfti poolt, 7 Tartu, 5 Riia, 5 Pärnu, 4 Tallinna-Toompea lihunike tsunftide poolt. Järgnevad Narva, Jelgava ja Liepaja igaühest 1 üks õpikiri. Lihunike rännuaastad kestsid tavaliselt kolm aastat. Rändamise aja möödudes tuli sellil paigas, kus ta kavatses meistrina tööle asuda, veel veerand aastat töötada. Siis võis ta esitada sooviavalduse meistritöö tegemiseks ja esitama õppekirja (sellitunnistuse) ja sünnikirja. Tavaliselt tuli sooviavaldust esitada mitu korda ja kas siis võis asi aastateks venima jääda. Kui meistritöö oli tsunfti ja rae poolt määratud tsunftihärrade poolt vastuvõetavaks tunnistatud, ning õpi- ja sünnikirjad läbi vaadatud ja sobivad, tuli noormeistril tsunftile sööming korraldada või hiljem vastav rahaline maks tasuda. Seejärel pidi noormeister koos kahe ametivennaga ilmuma rae ette ja avaldama soovi linna kodanikuks vastuvõtmiseks. Siis pidi ta kodanikuraha (nn ämbriraha) tasuma ja raele ja maahärrale (vaadeldaval ajal Vene tsaarile) truudust vanduma. Samuti tuli luua oma majapidamine ja selleks oli möödapääsmatu abiellumine tsunftimeistri tütrega või lesega. Alla 12aastase staažiga gildivennad moodustasid nn nooremate pingi. Vanemad olijad moodustasid vanemate pingi. Nende hulgast valiti kõik tsunfti ja ka terve gildi ametimehed: vanemad, oldermanid, kaasistujad jt. Vanemate pingi liikmed kutsuti gildi aastapidustustele noorematest paar tundi varem.

Justus Samuel Anderson (1783-1745) oli Tallinna lihunikumeistri poeg. Isa Friedrich Anderson oli pärit Tartust Tallinna tsunftimeistriks ning linnakodanikuks saanud 1778. aasta. Ema Anna Margareta oli rootslasest Tallinna lihunikmeistri tütar. Perekond kuulus Niguliste kogudusse. Elati oma majas Viruvärava eeslinnas (praeguse Maneeži t tn 1 kohal), kuni see 1800. aastal tuli võlgade katteks maha müüa. Tallinna lihunike tsunfti meistriks said ka Justus Samuelist paar aastat vanem ja noorem vend.

14. juunil 1802. aastal teatas meister Anderson tsunftile, et tema (19aastane) poeg Justus Samuel on õpipoisina õpingud lõpetanud ja selliks saanud. Kas ja kus Justus Samuel sellina rändas me ei tea. Kahe ja poole aasta pärast, 9. jaanuaril 1805, esitas ta aga Tallinna lihunike tsunftile õpikirja meistriks saamiseks. Siis aga tekkisid mingit takistused. Justus Samuel sai Tallinna kodanikuks alles 1812. aastal 19. juulil, abiellus aasta lõpul kullasepa tütrega (see abielu lahutati) ning sai järgmisel aastal Kanuti gildi lihunikumeistriks. Näib küll, et selline pikaleveninud selliaeg polnud lihunike puhul sugugi ebatavaline. Selliseid selle nimetati ka vanasellideks. Justuse noorem vend oli selliks isegi 13 aastat. Põhjuseks võis olla ilmselt lihunike tsunftimeistrite piiratud arv linnas, mis pidi vastama lihalettide arvule linna lihakarnis. Meistriõigustega lihunik oli pigem lihakaupmees ja osav liharaiuja. Loomatapjateks, rupskipuhastajateks olid meistri sellid, õpipoisid ja ka palgatud sulased.

Pildil Tallinna lihunik Johann Friedrich Führberg, 1832-1896, koos naisega.
TLA 1465.1.7133.

Joh. Freidr. Führberg, 1832-1896, Fleischer mit Frau 1465_1_7133

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s