Snelli tiik

Kes ei teaks Tallinna esindustiiki – Snelli tiiki. Kui aga sooviks teada millal ja kelle või mille järgi see nimetus tekkis osutub info leidmine kas netist või kirjandusest üpriski keeruliseks ja leitud andmed võivad osutuda vastuoluliseks. Alates juba tiigi nimest.

1465_1_4482Keelenõuanne soovitab: õige on kirjutada Snelli tiik, mitte Schnelli tiik, kuna nimi olevat rootsi algupära. Kui see nii oleks, tuleneks see ilmselt rootsikeelsest sõnast „snäll“. Snäll tähendab rootsi keeles pai, hea, lahke, armas, kena. Snälla du tähendab kullake, sina kallis, ehk ka vaeseke. Snelli tiik võib olla küll kaunis ja armas, aga nimi tuleneb siiski isiku aednik Johann Schnelli perekonnanimest, keda üldiselt on tõesti peetud rootslaseks.

Kahe köitelises Tallinna entsüklopeedias leidub märksõna Snelli tiik. Selles väidetakse, et tiik on oma nime saanud 19. sajandil sellest loodes asunud Tallinna linnaednik Johann Schnelli aiandi nime järgi. Tõesti aednik Johann Schnell tegutses 19. sajandil, kuigi vahel on teda paigutatud ka juba 17. sajandisse.

Uurisime pisut Johann Schnelli päritolu

Johann (Juhan) sündis 7. aprillil 1821 Ambla kihelkonnas Trilli mõisas ilmselt Rajaotsa talus. Tema isa nimi oli Pedo Ado ja ema nimi Kadri. 1830. aastate esimesel poolel, kui Eestimaa talurahvas endale perekonnanimed ehk priinimed sai, leiame 12aastase Juhani Ambla kihelkonna Kalle mõisast (see oli Saiakopli mõisa kõrvalmõis nagu ka Trilli). Juhan sai omale perekonnanimeks Schnell. Juhan Schnelli vanemad või vennad elasid ilmselt kusagil mujal, sest neid Kalle mõisas ei märgita. Juhan Schnell kuulus nn mõisarahva hulka ja võime ehk oletada, et ta oli mõisaaedniku õpipoisiks.

Nii, et Johann Schnelli on meil igati alust pidada eestlaseks, kes kandis küllalt levinud saksakeelset perekonnanime Schnell (saksa keeles kiire, väle, ruttu). Seda perekonnanime pandi Eestimaa kubermangus kuues ja Saaremaal kahes mõisas.

25. juunil 1844. aastal laulatatakse Tallinna Pühavaimu koguduses 23aastane Pedo Ado poeg Johann Schnell temast 11 aastat vanema Lohu mõisas sündinud Catharina Johansoniga (ka Josepson), kes oli Tallinnas härra Wistinghauseni teenijatüdruk. Ametlikult sai Johann Schnelli perekond Tallinna maksukogukonna liikmeks 1849. aastal. Samas elas perekond Tallinnas hiljemalt 1847. aasta suvest. Pere ainuke laps poeg Aleksander Georg Johann sündis 5. juunil 1847 Tallinnas. Tema isa Johann Schnell oli siis aednikuna leskproua Kotzebue teenistuses. Hingekirjas oldi veel Viru-Jaagupi kihelkonna Inju mõisas, kus vahepeal mõni aasta ilmselt peatuti. Kotzebue suvemõis Kalamajas jäi Johann Schnelli elu- ja teenistuskohaks umbes järgnevaks 15 aastaks. 1854. aasta septembris suri pere ainuke laps Aleksander Georg Johann.

sne

Schnellid võtsid seejärel endale kasupoja 1851. aastal Virumaalt Kaarel Neuwaldi, kelle kohta pole peale Kaarli kirikus leeriskäimist 1869. enam midagi teada.

1864. aasta kevadel ostis Johann Schnell Tallinna Toomgildilt suurema, umbes 8400 ruutmeetri suuruse maatüki Toompea vallikraavi ja hilisema Toompuiestee vahel. Toompea II alevi kinnistu nr 229 hilisem aadress oli Vaksali pst 20. Schnell ehitas kinnistule elumaja koos kõrvalhoonetega ja rajas krundile aiandi ja puukooli koos kasvuhoonetega. Krunt piirnes lõunast ja kagust umbes 85 meetri ulatuses Toompea vallikraaviga, mida tollal nimetati sageli ka Patkuli kraaviks. Sügav veega täidetud Vallikraav kaevati Toompea lääneküljele juba 1700–1710 ehitatud Patkuli reduudi ja Göötamaa reduudi taha. Reduut oli oma nime saanud viimase Rootsiaegse asekuberneri Dietrich Patkulli järgi, tema nimega hakati hiljem nimetama ka vallikraavi.

Eurichi lõige

Kui Tallinn 1857. aastal maakindlustuste nimekirjast kustutati, andsid sõjaväevõimud osad kindlustused üle Tallinna raele ja osad Tallinna toomgildile. Erinevalt muudest vallikraavidest jäi Patkuli kraav kinni ajamata. Toomgild müüs vallikaavi ääres 6 kinnistut eravaldusesse. Tiigi kirdepoolne ots, mis jäi 1870. aastal valminud Balti jaama vastu, asus juba Tallinna linna maal (mõnikord on kirjutatud, et Balti jaam ja sealne raudteelõik ehitati Schnelli koplisse). See suhteliselt korrastamata maa-ala jäi linna omandusse avalikuks kasutuseks linnaelanike juurviljaaedade ja karjamaana.

4. aprilli varahommikul 1869 puhkes aednik Schnelli krundil suurem tulekahju. Õnneks olid hooned Salamandri kindlustuskompaniis 6000 rubla peale kindlustatud. Toompea lossi foogtikohus korraldas juurdluse tulekahju põhjuste selgitamiseks. Samas tulid aga ka ilmsiks tulekahju ajal majas toimepandud vargused.

1465_1_4174_02

7 aastat hiljem 1876. aastal tekkisid Schnellil arusaamatused Toompea lossi foogtikohtuga. Foogtikohus kaebas asja edasi Harju meeskohtusse, kus avati kriminaalasi aednik Johann Schnelli sündsusetu käitumise pärast foogtikohtu ees. Kohtuasja põhjused ja käik peaks kajastuma vastavas Rahvusarhiivi ajalooarhiivis hoitavas kohtutoimikus (EAA, f861, n 1, s 2153). Kui aega tekib, siis kauglaenutame ja uurime ka seda.

On väidetud, et Johann Schnell oli esimene teadaolev linnaaednik. Kui oli, siis võis see olla aastatel u 1863–1872. Tollased Tallinna rae iga-aastased protokollid, olgu avalikes või eraasjades, ei sisalda Johann Schelli kohta mingit märget ja pole ta raele 1850–1879 ainsatki supliiki ehk siis palvekirja või avaldust, milleta linnametisse määramist on raske ette kujutada. Ilmselt ei saanud linna teenistuses olev isik linna asjaajamisdokumentides nii märkamatuks jääda. Mis tähendab, et praeguseks on kinnituseta jäänud fakt, et aednik Johann Schnell oli Tallinna linnaaednik.

Johann Schnell pidas aiandusäri Vaksali puiestee ääres kuni oma surmani 4. juunil 1890. aastal. Tema lesk elas samas 91aastaseks ja suri 10. detsembril 1901. 1904. aastal läks kinnistu Johann Schnelli testamendi alusel edasi kellegi Jakob Keltjärve 8 lapsele. Juba samal aasta ostis neilt kinnistu Tallinna linn.

snell

Aastatel 1905–1908 planeeriti praeguse Toompargi idaosa avalikuks pargiks, millega ühendati ka endine Schnelli aed, mille hooned lammutati. Tööd Toompargi korrastamisel ja laiendamisel kestsid kuni 1938. aastani. Viimane põhjalik kapitaalremont Schnelli tiigile tehti 1975. aastal. Tiigi põhi puhastati mudast ja sodist, kaldaid kindlustati betoonblokkidega.

1465_1_1718

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s