Mustlased Tallinna turberaamatus

Esimene teade mustlastest Eestis

22. märtsist 1533. aastal on Tallinna rae turberaamatusse tehtud sissekanne, et Tallinna raad andis turbe(kirja) mustlasele (zcigener) Clawes von Rottenberchile (nimi viitab tema päritolule arvatavalt Rothenbergi külast Saksamaal, Hessenis), „kes on surnuks löönud oma nõo Christoffer Rottenberchi“. Tekst alamsaksa keeles, TLA, f 230, n, s Aa 17, l 86, ülevalt kolmas lõik.

turve_0001

Sama turberaamat on ka publitseeritud: Tallinna turberaamat/ Das Revaler Geleitsbuch: 1515-1626. I osa. Nikolai Essen, Paul Johansen. Tallinna Linnarhiivi väljaanded nr 9, Tallinn 1939.

Aa_17p

8. aprillil tähistatakse Mustlaste päeva, selle algatas esimese rahvusvahelise mustlaste kongress Londonis 8. aprill 1971. aastal. Mustlasi elab Euroopas peaaegu 10 miljonit. Eestis 2011. aasta rahvaloenduse esialgsete andmete kohaselt ainult umbes 456. Eestis paiknevad suurimad mustlaste kogukonnad Harjumaal (Tallinnas ca 70) Tartumaal, Valgamaal, Ida-Virumaal, Pärnumaal ja Raplamaal.

Kuigi mustlasi Eestis (Tallinnas) märgitakse dokumentides esmakordselt 480 aastat tagasi, ei jäänud nad tookord siia ilmselt püsivalt elama. Pidevalt on mustlasi Eestis olnud alates 17. sajandi algusest. Mustlaskeele uurijad on arvanud, et kõige põlisemate Eestis elanud mustlaste – Laiuse mustlaste – esivanemad tulid siia Rootsist, kust nad välja saadeti, kas otse või Soome kaudu. 1841. aastal koondati peaaegu kõik eestlaste hulgas ringi rändavad mustlased Laiuse Kroonuvalla hingekirja. 1940. aastaks oli 750–800 Eestis elavast mustlasest kõige arvukamad ca 2/3 Lätist tulnud mustlased, siis Vene mustlased Setumaal ja piiri ääres, ning Laiuse mustlasi oli jäänud vaid 50–60 (1911. aastal veel 270), kellest ka enamus olid eestistunud ja mustlaskeelt enam peaaegu ei osanud.

Laiuse mustlaste perekonnad olid Indus (Keilas elanud Indused eestistasid oma perekonnanime Rändpere´ks), Maddisson, Lama (hiljem Laaman), Gurun (hiljem Koron), Welberk (hiljem Vilberg). Ajalooline Eesti mustlaskogukond hävitati Teise Maailmasõja aegsete repressioonide käigus. Saksa okupatsiooni ajal mõrvati peaaegu kõik Laiuse mustlased, kellest pääses ainult mõni. Eestlaste hulgas on säilinud mustlaste perekonnanimed Indus, Sandernebo, Laaman ja Vilberg. Isa või ema poolt Laiuse mustlaste eestlastest järeltulijaist on ehk tuntumad Ado Grenstein ja tema kunstnikust vend Tõnis.

  1. aastal kirja pandud ja noodistatud Laiuse mustlaste (eestikeelne) laul:

Kas kurbtust kägu kuuleteled
Kas leina lõu lõõriteled.
Mul muidugi ju mured ja ahastused suured.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s