Dunkri Lonni ja tema mõrvar

Dunkri Lonni oli Tallinnas 1930. aastate algul üsna tuntud ja sai postuumselt ehk veelgi tuntumaks.

Lonni, kelle õige nimi oli Anna Maria Anspuu (ka Anspu, ja Hanspuu) sündis lõuna-Mulgimaal Halliste kihelkonnas Vana-Pornuse vallas jõuluõhtul 24. detsembril 1878. aastal. Ta oli oma vanemate Jüri ja Mareti neljas, viimane laps. Isa Jüri Anspuu oli sündinud Saaremaal, kuid tema vanemad olid hiidlased. Jüri oli tulnud mandrile sulase ja kraavikaevajana teenistust otsima. 37aastaselt võttis ta naiseks teenijatüdruku Mareti, kes oli nn lapsega tüdruk, kellel oli 8aastane vallaspoeg Märt. Anna Marial (nimetame teda edaspidi ainult Annaks) oli lisaks poolvend Märdile veel kolm vanemat venda , kelles täiealiseks sai vend Jaan. Kui Anna oli 3aastane suri isa Jüri rinnahaigusesse. Sama aasta oktoobris abiellus Maret lesestunud mehevenna Juhaniga , kes tõi perekonda veel kolm last. Perekonnal puudus püsiv elukoht, rännati talust-tallu, sinna, kus parajasti sulast ja teenijatüdrukut vajati. Kui ka Juhan 4 aastat hiljem palavikku (?) suri, jäi Maret 4 lapsega ilmselt jõukal Mulgimaal vaesusesse ja viletsusse. Juba 15aastasena pidi tütar kodust lahkuma – teenijatüdrukuks Viljani linna. 1899. aastal oli ta teenijatüdrukuks Polli vallas, kus ta pidi peremehelt töötasu Pöögle vallakohtu kaudu välja nõudma.

Tallinna Raekojaplats 20. sajandi algul, TLA 1465.1.7688

1465_1_7688

1907. aasta paiku asus Anna elama Peterburi. See suurlinn pakkus vaestele Eesti tüdrukutele hea õnne korral päris hea palgaga teenijatüdruku, lapsehoidja jms töökohti. Lisaks sai õppida keeli, peeneid kombeid, kasulikke majapidamisoskusi. Annal nii hästi ei läinud. Teadmata põhjusel vallandati ta majateenija kohalt. Uut töökohta ta ei leidnud, rahatuna ei saanud ta ka Eestisse tagasi pöörduda. Üks tuttav vanem naine viis nälgiva neiu lõbumajja, teenides kupeldajalt selle eest 5 rubla. Nii saigi Annast lõbunaine.

1915. aastal pöördus siis 37aastane Anna tagasi Eestisse ja asus elama Tallinna. Tema elukohaks oli Dunkri tn 21 (praegu Dunkri 11). See on neljakordne kivimaja Dunkri ja Rataskaevu tänava nurgal.

dunkri

Maja 3. korrusel Anna elaski. Pime ja kitsas Dunkri tänav oli vanalinnas selline kahtlane koht, kuhu korralik inimene hilistel õhtutundidel hea meelega jalga ei tõsta. Nagu abielulehe ajakirjanik ilmselt küll liialdades kirjutas valis „Lonny omale elukohaks pealinna kõige hirmsama koha — Dunkri tänava, kus ta tuhandetele jagas oma tülkaid kallistusi“. Eks selliseid kohti oli Tallinnas teisigi ja aguleis hullemaidki. Aga Dunkri tänaval elas ka mitmeid Anna ametiõdesid, kes olid temast märksa nooremad. 1921. aastal elasid samas Dunkri tn 21 korteris 2 25aastane Lisette, Dunkri 13 majas korteris 10 24aastane Marie ja 38aastane Marie – kõik ilma ametita ning sama maja 9. korteris 25aastane käsitööline Ella. Millal ja miks Anna hüüdnime Dunkri Lonni sai pole teada.

aadress_0001

1917. aastaks oli kokkuhoidlik Anna kogunud umbes 3300 tsaarirubla. See oli vägagi suur varandus. Hea veohobune maksis tollal 100 rubla, lüpsilehm 60 rubla. Haigla arsti ja gümnaasiumiõpetaja kuupalk oli näiteks umbes 80 rubla. Mais 1919 kehtestati Eestis ainukese maksevahendina Eesti mark. Tsaarirubla oli võimalik markadeks ümber vahetada, kuid seda eriti ei tehtud, sest ka marga väärtus langes kiiresti. Vene paberrubla väärtus langes aga veel kiiremini ja 1921. aasta jooksul muutus selle väärtus olematuks. Anna hoidis oma säästetud 3300 rubla alles. Seda sai uhkusega või kurvastusega tuttavaile näidata, kuid osta ei saanud selle eest enam midagi. Nii purunes Anna unistus oma vürtspoest või ka agulimajast.

1924. aastal (teistel andmeil 1928.aastal) asus Anna elama Dunkri tn 5 majja pööningukorterisse nr 4. See oli kitsas kolmekordne maja, kuhu igale korrusele mahtus vaid üks korter põrandapinnaga u 25 ruutmeetrit. Pööningukorter, mis koosnes köögist ja toast oli pisut väiksem 20 ruutmeetriga. Katusealuses oli lubatud sisse seada ka puukuur. Kui teiste korterite üür 1930. aastate algul oli 25 krooni, siis Annal kulus üüriks ainult 5 krooni. Alumisel korrusel tegutses 1930. aastate alguses arsti haridusega saksa preili Karin Toboni ajaleheäri. 2. ja 3. olid elukorterid. Kaaselanikega oli Annal sõbralik läbisaamine ja need iseloomustasid teda kui heasüdamlikku ja rõõmsameelset naist, kes oma vanusest märksa noorem paistis. Näiteks jagas ta ärist ostetud ajalehti lahkelt naabritega, kes selle arvel (tervelt 6 senti päevas) kokku hoidsid. Samuti andis Dunkri tn 5 maja teisel korrusel elavale perekonnale 50 krooni laenu.

1924. aastal maksis Anna oma tuludelt pesupesijana isegi väikest tulumaksu, olles sellega küll ilmselt Tallinna jõukaim pesupesija ja triikija. Kuna enamus nii väikeste sissetulekutega inimesi tollal tulumaksu ei maksnud. On teadmata, kas Anna sai lisatulu pesupesemisest, või oli see pigem mõeldud tema põhitulude nö legaliseerimiseks.

kerd_0001

Kliente Anna jätkus. Mitmed olid tema juures käinud ligi 15 aastat järjekindlalt. 1932. aastaks oli Anna Tallinna majaomanike panka arvele kandnud ligi 3000 krooni. See polnud nii suur raha, kui sama summa tsaarirublades, kuid märkimisväärne ikkagi. 3000 krooni oli tollase keskmise kuupalga järgi 4-5 aasta teenistus, kuid madalapalgalise majateenijal teeninuks selle summa 15 aastaga. 1938. aastal maksis näiteks sõiduauto Opel Kadett 3100 krooni. Anna unistuseks oli väikese vürtspoe asutamine linna ääres, kus vaikselt vanadusepäevi veeta. Selleks oleks ehk kogutud säästudest jätkunud. Abielluda ta ei kavatsenud.

1932. aastal algul märkisid tuttavad et 54aastane Anna on sageli rõhutud meeleolus, närviline ja kurvameelne. Ta kurtis naabritele, et kardab oma katusekambris üksi olla, kuna on hakanud kummitama. Soovides alustada uut elu ja palunud oma tuttavaid, et need viiks ta päästearmesse või kirikusse, kuid sellist inimest siiski ei leidunud. Raske on oletada, miks ta ise kirikusse minna ei saanud. Näib, et ta polnud Tallinnas ühegi koguduse liige.

25. veebruaril leiti Dunkri Lonni oma korterist tapetuna. Mõrvar oli korteri pahupidi pööranud, kuid ära oli viidud ainult ohvri pangaraamat ja isikutunnistus, pisut sularaha, mõned ehted ja 2 inglise shillingit.

Tallinna vaeslastekohus kirjutas 18. märtsil 1932 Anna Hanspuu vara: ligi 3000 krooni sularaha ja umbes 250 krooni eest vallasvara ülesse. Nimekirja ei kantud muidugi Anna pisikest valge ja mustakirju koerakest „Tsellot“ ja pole teada, mis temast sai. Dunkri Lonnist majajäänud vara inventarinimistu võib pakkuda ehk mõningat sotsiaal- ja olmeajaloolist huvi. Vara ainupärijaks oli Anna poolvend Peeter Abja-Paluojast. Vara taotles ka Anna kaugem hõimlane, tema isehakanud onupoeg Mart. Tekkinud äge tüli ja vaidluse ja Anna pärandvara pärast käidi 4 aastat kohut, enne kui Peeter poolõe vara üle võttis.

Dunkri Lonni mõrvar

Neljapäeval, 25. veebruaril 1932. aastal kell 12 paiku tuli Tallinna Majaomanike panka Harju tn 29 (praegu sellel kohal nõuk.aegne maja Harju 5) leinalooriga keskealine naine. Ta esitas pangaametnik Andrei Sephansile (1905–1947) Anna Anspuu jooksva arve raamatu, paludes terve hoiusumma väljamaksmist. Ametnik täitis sellele summale tšeki, millele naine kirjutas A. Anspuu nime. Enne raha väljamaksmist tekkis aga tekkis ametnikul naise isiku suhtes kahtlus.

Naisterahvas ulatas talle Anna Anspuu isikutunnistuse. Nüüd küsis ametnik isikutunnistust sirvides, millal Anspuu on sündinud. Sellele küsimusele ei osanud naine midagi vastata. Seepeale läks Sephans kõrvalruumi kolleegidega nõu pidama. Tagasi tulles olid naine ja teda eemal ootav mees pangast kadunud, jättes panka Anspuu hoiuraamatu, isikutunnistuse ja allakirjutatud tšeki. Pangast teatati sündmusest kriminaalpolitseile. Juhtumiga asus tegelema kriminaalpolitsei assistent Paul Eugen Hansar (1897 Roela – 1963 Rootsi Borås). Sama päeva pärastlõunal läks kriminaalpolitseinik Anna Anspuu ehk Dunkri Lonni korterisse Dunkri tn 5 katusekorrusel, kust leiti korteri perenaine tapetuna ja korter segipööratuna. Ansar ja teised politseinikud selgitasid välja Lonni umbes 50 tuttavat või klienti ja asusid neid üle kuulama. Kokku toimus ligi 500 ülekuulamist. Visa töö andis lõpuks tulemusi.

Neljapäeval, 3. märtsil, kella 4 paiku pärastlõunal võttis kriminaalpolitsei vahi alla Lillekülas Astri 12 majas elava 36aastase Aleksander Kerde ja tema naise.

kerd_0003Kinnipeetavad eraldati ja viidi kahes autos ülekuulamisele Tallinna kriminaalpolitseisse Pikk tn 63. Pärast üheksa tundi kestnud ülekuulamist, veidi enne kella üht öösel, tunnistas Aleksander Kerde lõpuks Tallinna kriminaalkomissar Eduard Sernovi (eestistatud Eduard Loovere, sünd 1884 Erastveres Võrumaal, surnud 4. augustil 1942 Soslova laagris) ja Tallinna ringkonnakohtu prokuröri Gustav Avaldi (1891 Tallinn – 1962 Stockholmis) juuresolekul kuriteo üles. Aleksandri naist, kes ülejärgmisel päeval vabastati, rööv-mõrva kaasosaliseks ei peetud. Väidetavalt tunnistas ta alles öisel vastandamisel talle oma kuritöö üles. Hiljem karistati teda allkirja võltsimise eest pangakviitungil, millega ta Anna Aunpuu raha pangast välja võtta üritas, 8kuulise vangistusega. See oli väikseim võimalik karistus sellise õigusrikkumise eest.

Aleksander Kerde oli „Keskmist kasvu tüse mees, ilmetu kuid noorevõitu näoga, iseloomult kaunis julge ja rahulik. Näos peegeldasid vastu hea iseloom ja õrnad jooned“. Ta oli 10 aastat olnud abielus, 8aastase poja isa. Abielus tülisid ja perevägivalda ei esinenud. Viina võtnud Aleksander harva ja piiratult. Kerde naist kirjeldasid ajakirjanikud: „Varemalt olnud väga nägus, väga korralike näojoontega, tragi ja edasipüüdlik“. Samas olnud Aleksander Kerdel kuni viimase ajani head vahekorrad avalike naistega.

kerd_0002

Aleksander Kerde oli sündinud Saku vallas saunamehe pojana. Ta õppis Sausti algkoolis. Vabadussõjas teenis ta Eesti sõjaväes 2. ratsapolgu 1. eskadronis. 1920–1925 oli ta politseikordnik Tallinna linna politseivalitsuse VI politseijaoskonnas st Tallinna vanalinnas. Tema valvepost asuv Viru värava juures, peamiselt Viru tänav. Sellest ajast tundis ta ametialaselt või muus seoses oma ohvrit nn Dunkri Lonnit. 1926. aastal vallandati ta politseiteenistusest kui kõlbmatu isik. Põhjuseks olevat olnud armukese mehe läbipeksmine. Hiljem oli ta ametis leivavedajana olles selles ametis igati tubli töömees. Kuid 1927. aasta mais oli Tallinna 2. jaoskonnakohtus arutluse all Aleksander Kerde süütegu – vaiba vargus. Karistuseks määrati talle 3kuuline vangistus tingimisi. 1931. aastal avas Kerde lihakarni Pelgulinnas Telliskivi tn 46. 1932. aasta algul oli Kerde majanduslik seisukord vilets ja äri pankroti äärel. Vabadussõjast osavõtjana olevat ta saanud asundustalu Saue vallas, mille kohta täpsemad andmed küll puuduvad.

Kuigi Kerde püüdis Anna Anspuu tapmist esitada kui raha tasumisel tekkinud tüli õnnetut tagajärge, tehti uurimisel kindlaks, et tegemist oli siiski ettekavatsetud röövmõrvaga. Mõrvarelvana oli ta varahommikul oma lihakauplusest kaasa võtnud 2 kilose kaalupommi. Uurijad kahtlustasid Kerdet ka lihunik Jüri Umbergi röövmõrvas Tallinnas. Umbreg tapeti oma korteri akende all Väike-Ameerika tänaval saama aasta 20. jaanuaril. Kerde end selles mõrvas süüdi ei tunnistanud ja süütõendid tema vastu ei olnud piisavad. Umbergi mõrvar jäigi tabamata. Kokku registreeriti 1932. aastal Eestis 319 tapmist, neist Tallinnas 38. Aastatel 1919–1923 pandi Eestis toime keskmiselt 227 tapmist ja tapmiskatset aasta kohta. Alles 1930. aastate teisel poolel kahanes mõrvade arv kaks korda. Aga tapmisi oli tollal Eestis ikkagi märksa rohkem, kui tänapäeval. 2015 registreeritud kuritegevuse statistika järgi oli vägivaldsete surmade arv taasiseseisvumisaja kõige madalamal tasemel, vägivalla tagajärjel hukkus 40 inimest.

Tallinn kuulus 1932. aastal piirkonda, kus jätkuvalt kehtis kaitseseisukord, siis läksid siin toimepandud tsiviilisikute raskemad kuriteod sõjakohtu pädevusse. Aleksander Kerde süüasja arutas sõjaringkonna kohus reedel 15. aprillil. Kohtuistung toimus Keskvanglas. Juba varakult täitus Patarei tänav tiheda rahvamurruga, kellest kohtusaali mahtus ainult väike osa. Suur enamus pealtvaatajaid, -kuulajaid jäi ukse taga kannatlikult protsessi lõppu ootama. Kerde protsessi eesistujaks oli sõjaringkonnakohtu esimees kolonel Gustav Karl Kromel (28. veebruar 1887 Loodna, Luiste vald, Läänemaa – juuni 1942 Tšebarkul, Tšeljabinski oblast) ja prokuröriks kolonel Konstantin Lembit Trakmann (19. november 1889 Tallinn – 14. oktoober 1939 Tallinn). Kaitsjaks oli vandeadvokaat Arnold Jaks (11. veebruar 1895 Narva – 1940). Kohtuprotsessil, küsitleti kaebealust, loeti ette süüdistusakt, kuulati ära tunnistaja seletused, eksperdi arvamus ja arsti tunnistus, avaldati asitõendid. Kohtuistung lõppes 15.45. Tunni aja pärast ilmus kohus saali ja kuulutas välja otsuse, mille järgi Aleksander Kerde mõisteti surma mahalaskmise läbi. Eesti tollases kriminaalkoodeksis surmanuhtlust ei olnud, kuid kaitseseisukorra piirkonnas toimepandud raskemad kuritööd läksid sõjakohtu pädevusse. See mõistis õigust sõjaseisukorra seaduste järgi ning oli üsna kärme surmaotsuseid langetama.

Ligi kuu aega hiljem- neljapäeval 12. mail arutas riigikohus Tartus Aleksander Kerde kassatsioonikaebust sõjaringkonnakohtu 15. mai otsuse peale. Kohtulikul uurimisel olevat selgunud asjaolud, mis põhjustavad kahtlusi tema vastutusvõime kohta. Kerde väitel pannud ta kuriteo toime mingis vaimuhaiguse taolises seisukorras, kus kaotanud enesevalitsemise võime. Riigikohus ei pidanud Kerde põhjendusi kaaluvateks. Sellega jääb jõusse sõjaringkonnakohtu surmamõistmise otsus. Surmamõistetu võis aga veel esitada armuandmise palve vabariigi valitsusele.

10 päeva hiljem – 22. mail 1932 nelipüha ajal viidi surmaotsus täide. Hukkamiskoht asus kusagil Nõmme kõrvalisel kanarbikunõmmel. Teine hukatav oli Põllutööministeeriumi endine ametnik Henrich Wunder, kes oli röövimise eesmärgil veebruaris tapnud oma kaasametniku Paul Grundi. Mõlemad maeti samasse tähistamata hauda. Poolteist nädalat hiljem, neljapäeval 2. juunil, kaevati hukatute surnukehad välja ja anti üle nende omakstele. Kella nelja paiku õhtul maeti Aleksander Kerde Rahumäe kalmistule Kaarli koguduse osale.

Kuhu maeti Anna Anspuu pole teada.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s