Pleekmäe

2787

TLA 1465.1.2787

Pleekmäe nimetus küll praegu ametlikus käibes ei ole, kuid tallinlased üldiselt ikka teavad selle ligikaudset asukohta. Pleekmäge võik kirjeldada järgmiselt: see oli Härjapea jõe kõrgem läänekallas Polgu tänavalt Kaasani kiriku juurest kuni Juhkentali tänavani või pisut kaugemale Keskhaiglani. Tänapäeval, kui jõgi on kadunud, oleks orientiiriks Liivalaia tänav. Pleekmägi jääks Liivalaia tänav äärde (sellest kagu poole) umbes Lennuki ja Juhkentali tänavate vahelisse lõiku. Tänavaäärsete majade taha jääb vana Härjapea jõesäng, mis mõnes kohas on süvendina äratuntav. Teisele poole jõge jäi juba Liivamäe ehk niinimetatud Liivapealne.

Rääkides aga ühest vanimast Tallinna eeslinnast Pleekmäest või algselt pigem Pleekmajast (Bleekmay), siis ei pruugi selle asukoht Pleekmäega, kui loodusliku objektiga päriselt kattuda. Kirjalikes allikates mainitakse seda esimest korda 1536. aastal Bleke nime all.) 1549. aastal on dokumentides märgitud, et Pleekmäel on rahvas katku tagajärjel enamuses välja surnud. Paarikümne aasta pärast, enne Tallinna piiramist vene vägede poolt 16. sajandi lõpul, oli Pleekmäe aga taas asustatud.

1699. aasta allikates nimetati seda piirkonda Bleeksberg ja hiljem Bleichberg. Arvatavasti tulenes see kohanimi sellest, et kohalikud kangrud pleegitasid ümbruskonna vainudel lõuendikangaid. Kuigi kujutleme lina valgena on selle loomulik värvus pruun. Valgendamiseks tuli lina pleegitada päikese käes. See oli aeglane ja ruumi võttev protsess, mis võis kesta kuid. Sõna pleekima on eesti keelde tulnud alamsaksa keelest: plēken = pleekima, luituma.

Pleekmäe nimetus on kasutusel kuni 18. sajandi keskpaigani. Hilisemates allikates esineb aegajalt nimetus Blochsberg, mida viimane kord nimetatakse ilmselt ca 1680. aastal seoses kinnisvaraga, hilisema aadressiga Lennuki tn 22, mis asus praeguse Lennuki ja Maakri tänavate ristumise piirkonnas Stockmanni kaubamaja lähedal.

Pildid Pleekmäelt, Liivalaia tänava ümbruskonnast, 1938. TLA 1465.1.523, 524, 537, 538, 539.

Pleekmäe eeslinna elanikud olid nimede järgi otsustades eestlased või rootslased. Nii leidub rae arveraamatus 1559–1660 Pleekmäe rendisemaksjate hulgas nimesid: Koppel Rein, Hans Lambalihha, Thomas Heryasyt, Juss Lehmasuu, Jahn Kasucksepp, Tönyes Leinweuwer (linakangur). 18. sajandil tuleb kasutusele ka eestikeelne nimetus Pleekmägi. Näiteks on 1723. aastal Pühavaimu koguduse kirikuraamatus „Waekoia mehhe naene Pleekmääl“.

Kui 1699. aastal koostas Sigismund von Staden junior esmakordselt Tallinna eeslinna kruntide kvartaliplaani nimetas ta Pleekmäeks eeslinnkvartalit, mis jäi Jaani seegist ja Jaani veskist lääne poole Lennuki ja Imanta tänava vahele (siinkohal peetakse silmas Imanta tänava ajaloolist sihti, pärast märtsipommitamist, kui sealne piirkond peaaegu täielikult hävines, muudeti Imanta tänava asukohta.

pleek_000213. veebruarist 1976 nimetati Imanta tänava põhjapoolsem lõik Liivalaia tänava ja Rävala pst vahel Ants Lauteri tänavaks) ja ulatus kagus praeguse Kaasani kiriku piirkonnas ilmselt kuni Härjapea jõeni. On kahtlus küll, et Stadeni krundiplaanide raamatus on tollal siiski asustatud olnud Härjapea tagune Liivamäe piirkond ja ehk ka osa Pleekmäest välja jäänud. Seega on Stadeni Pleekmäe eeslinnakvartal hilisema Liivalaia tänavaga hoopis risti ja ulatus põhjas kuni praeguse Lennuki ja Kuke tänava ristini ja lõunas ehk ligi Härjapea jõeni praeguse Kaasani kiriku taga. Loetletud 18 krundi omanike seas oli 3 linakangrut ja 6 eestlast. Tollaste kaupmeeste, eriti raehärrade, eeslinnakruntidel asusid tavaliselt kõrtsihooned ja köögiviljaaiad koos valvuri või aednikumajakestega.

Pärast Põhjasõda ja katku jäi kvartal tühjaks ja mõned mahajäetud krundid ja hooned hõivavad Vene sõjaväelased. Juba 1721. aastal märgitakse Vene sõjaväelaste jaoks püstitatud kirikut. Jumalaema Sündimise Kaasani kirik on Tallinna vanim säilinud puidust sakraalhoone.

Pleekmäe piirkonna praegune tänavatevõrk kujunes lõplikult välja 1970. aastate algul kui rajati Pärnu ja Narva maanteed ühendav ringmagistraal praegune Liivalaia tänav, mis tollal kandis Viktor Kingissepa tänava nime. Pleekmäe piirkonnas kattus see osaliselt varasema Klaasingi ja Kaasani tänavaga, olles neist umbes 4–5 korda laiem.

Pleekmäe

Liivalaia tänava laiendustööde käigus avastasid arheoloogid (Oskar Raudmets) 1979. aastal Kaasani kiriku aia vanade väravate juurest tuleaseme, mis osutus umbes 2300aastaseks.

pleek_0001

Advertisements

One response to “Pleekmäe

  1. Pingback: Liivamäe | Tallinna Linnaarhiiv·

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s