Kullassepa tänav

kulla_0001

Kullassepa tänava uus sillutis markeerib tänava lääneküljel sõjas hävinud hoonete fassaadide kontuure. Kui praegu on tänava sellel poolel kaks maja aadressidega Kullassepa t 2 ja 4 siis enne 1944. aasta märtsipommitamist oli seal 9 kinnistut: Kullassepa tänava paarisnumbritega aadressid 2 kuni 18. Kui, aga sillutisele markeeritud hoonete kontuurid kokku lugeda, koos ainukese sõjaeelsest ajast säilinud majaga Kullasepa t 2, saaks kokku 11 maja. Nii, et kaks maja oleks nagu üleliigsed. Ilmselt tuleb tähele panna majade kontuure eraldavaid suuremaid ja tumedamaid sillutise kive. Väiksemad ja heledamad kivid ei märgi oletatavalt midagi ja on pandud ilu pärast või on neil mingi praktiline eesmärk. (Erandlikult on küll ka endise Kullassepa 18 ja 16 majade vaheline piir tähistatud väiksemate heledamate kividega, mis juhivad ehk paremini ära vihmavett). Tallinna vanalinna 1825. aasta fassaadijoonistel on sellel Kullassepa tänava küljel 9 maja, nii et tänavajoonel vastas igale kinnistule üks maja, nagu see oli ka enne 1944. aasta märtsipommitamist.

Vanadel linnaplaanidel selgub, nagu see ka uuelt sillutiselt paistab, et Kullassepa tänav, ristumisel Niguliste ja Kuninga tänavaga oli umbes 7 meetrit kitsam kui praegu. Üllatavam on ehk see, et ka Niguliste tänav oli märksa kitsam ning põhjapoolsel tänavafrondil ulatus hoonestus märksa enam lõuna poole, umbes praeguse sõiduteeni või siis pärnapuude reani.

9.–10. märtsi 1944 toimunud Nõukogude lennuväe terrorirünnaku purustuste tagajärgede aruandes on märgitud, et täielikult hävisid majad Kullasepa t 2, 4, 6, 8, 10, 12, 14 ja 16.

TLA 1465.1.930, TLA 1465.1.960.

Tegelikult see päris nii ei olnud. Maja asukohaga Kullasepa 2 /Dunkri 1 pommitamisel palju kannatada ei saanud. See praegu üsna räämas maja on oma praeguses mahus ja fassaadiga ehitatud 1878. aastal arhitekt Knüpfferi projekti järgi. Ilmselt kasutati maja fassaadi kujundamisel tollaseid tüüpfassaadide jooniseid. 1950. aastate algul oli kavatsus ka see maja maha lammutada, kuid sellest plaanist siiski loobuti. Ilmselt arvati see 19. sajandi nn kroonuklassitsism stalinliku klassitsismiga siiski kokkusobivaks.

1465_1_7741

TLA 1465.1.7741.

Selle maja kõrval oli suhteliselt hästi säilinud keskaegse gooti fassaadiga Kullasepa 4 maja, millele oli 1920. ja 1930. aastatel lisatud uusi aknaid ja muudetud olemasolevaid, seda eriti maja esimesel ärikorrusel. Sealt edasi lõunasse jäid Kullasepa t 6, 8, 10 ja eriti 12 majad olid pommitamisel rängalt purustatud ning viimasest hoonest polnud isegi müüre järel. Edasi tulid Kullasepa 14, 16 ja Kullasepa 18/ Niguliste 2. Need majad oli sõja järel elamiskõlblikuks taastatud. Neist kõige suurem ja stiilsem hoone oli gootipärase esiseinaga Kullassepa tänava poole pööratud Kullassepa 18/ Niguliste 2 maja. (Selle maja kohta on olemas väga suurejooneline neorenessansi stiilis Jacques Rosenbaumi ümberehitusprojekt 1910. aastast, mis jäi aga teostamata).

Kõik need majad (väljaarvatud Kullasepa 2) lammutati 1950. aastate algul selleks, et ehitada sinna uus ja monumentaalne stalinistlikus stiilis Niguliste t 2 /Kullassepa t 4 maja, mis valmis 1953. aastal. On räägitud, et tollal Tallinna raekojas tegutsenud Tallinna Linna TSN Täitevkomitee juhtkond ja esimees soovisid raekoja lähedusse lihtsalt „ilusat maja“ ehitada. Gooti pärand langes stalinismi perioodil Tallinnas ja mujal Baltikumis põlu alla, kuna seda seostati eelkõige saksluse ja ka religiooniga ning Venemaal oli see arhitektuuristiil ka täiesti võõras ja tundmatu. Siiski on arhitektuuriajaloolased selle maja osas üldiselt seisukohal, et arhitekt Ilmar Laasi tegi olemasolevates tingimustes parima, et uut hoonet vanalinna miljööga kooskõlla viia, mis ka, eriti Niguliste tänava küljel, mingil moel õnnestus, vähemalt võrreldes teiste stalinismi perioodi ehitistega Tallinna vanalinnas.

Ärisid 1938. ja 1939. aastal Kullasepa tänava lääneküljel.

5495

TLA 1465.1.5495.

Kullassepa 2: Anna Freibergi pudukauplus, Bernhard Freibergi puuviljakauplus.

Kullassepa 4: Hilda Melli moe- ja kübaraäri „Memell“ (1. järk), Lasteriiete tööstus „Lastetarbed“, Rudolf Kenni raadioaparaatide paranduse töökoda.

Kullassepa 6: Evald Malströmi pagariäri ja pagaritöökoda, Juhan Tamme rätsepatöökoda ja August Pesuri valmisriiete äri.

Kullassepa 10: Johannes Frankbergi tubakakauplus, Salme Vellneri raadio ja grammofoni paranduse töökoda, Ida Schliefesteini tarvitatud grammafoni plaatide kauplus ja Johanna Viin´i juuksuritöökoda.

Kullassepa 12: Anna Michelsoni elektritarvete ja segaäri „D. Braun“; rätsep Leppiksoni äri.

Kullassepa 14: Ferdinand Martinsoni raamatukauplus ja jalanõudeäri „R.Baumees“.

Kullassepa 16: rätsep Peeter põder ja tema valmisriiete äri.

Kulassepa 18: Mart Agiri nahkasjade ja pesu kauplus ja Linda Juchnewitschi samasuguste asjade kauplus.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s