Ivo Schenkenbergi sünnimaja

Liivimaa sõdade ajal, Tallinna piiramisel 1577. aastal, paistis linna kaitsjate hulgas silma umbes 400 meheline talupoegade lipkond, keda juhtis Tallinna müntmeistri poeg Ivo Schenkenberg. Väljatungides ülesnäidatud vapruse eest hakati teda kutsuma Liivimaa Hannibaliks ja tema sõjamehi Hannibali rahvaks.

Ivo Schenkenbergist ilmus 2013. aasta detsembrikuu ajakirjas „Imeline Ajalugu“ Ivar Leimuse artikkel, kus on esitatud ka täiesti uusi seniteadmata andmeid Ivo Schenkenbergi lipkonna sõjalipu kohta. Meil midagi täiesti uut lisada ei ole, kuid ühte detaili saame siiski täpsustada Ajakirjas kirjutati Ivo Schenkenbergi sünni- ja lapsepõlvekodust Tallinnas, mis asus tollasel Kannuvalajate tänaval, mis on praegune Kullassepa tn 12. Seda väidet on korratud ka muudes tänapäevastes käsitlustes.

ivo_0001

Tänapäeval sellist maja Kullasepa tänaval ei leia. Kullasepa tänaval on ainult kaks paarisnumbriga maja: Kullasepa 2 ja 4. Kumbki, eriti stalinistliku arhitektuuriga suurelamu Kullassepa 4, ei sobi Schenkenbergi majaks või korteriks. Kadunud on Kullassepa tänava majad nr 6, 8, 10, 12, 14, 16 ja 18.

Kui Arnold Süvalepp avaldas 1936. aastal esimese põhjalikuma arhiiviandmetele tugineva uurimuse: Uusi andmeid Ivo Schenkenberch´ist ja tema vanematest (Vana-Tallinn I. 1936, lk 55-76), siis oli selles märgitud Ivo Schenkenbergi sünnimaja ja lapsepõlvekodu aadressiga Kullassepa tn 12 on tõesti olemas. Maja oli 1823. aasta ümberehituse käigus kaotanud oma keskaegse fassaadi, kuid midagi oli sellest siiski ka säilinud.

kullasepp_0001

Nõukogude lennuväe õhurünnakus Tallinnale 9. ja 10 märtsil 1944 hävines aga Kullassepa tn 12 maja täielikult.

pommitamine

Arhitektuuri on peetud avaliku mälu kandjaks. Senise linnaruumi taastamisest loobumine nõukogude võimu poolt ning selle väljavahetamises, mis Eestis eriti drastilises vormis ilmnes Narvas, võib pidada katseks puhastada ja korrigeerida mälu. Totalitaarses riigis pidi ka linnaplaneerimine toetama ideoloogiat. Siiski ei tundu usutav oletus, et just Ivo Schenknebergi sünnimaja sai kvartalile saatuslikuks. Seda enam, et maja pärast 1944. aasta märtsipommitamist enam polnud. Pigem võib 1953. aastal valminud, vähemalt kümmet endist kinnistut (millel mitmed majad olid täiesti taastamiskõlblikud ja mõned juba ka taastatud) katva stalinistlikus stiilis Niguliste 2/ Kullasepa 4 maja ehitamise ajendiks või innustajaks pidada 1950. aasta detsembris toimunud Eesti Nõukogude Arhitektide Liidu konverentsi, kus kritiseeriti „kodanlike igandite kummardamist“ Eesti arhitektide loomingus ja eriti seda, et Tallinna rekonstrueerimisel tegeldi üksikute hoonetega ja mitte tänavate hoonestamisega tänavate kaupa.

schenken1_0001

Kullassepa 12 kinnistut on esmakordselt märgitud 1390. aastal, kui see eraldub Kullassepa 14 asuvast kinnistust. Kuidas on aga Kullassepa 12 seotud Ivo Schenkenbergiga. Ivo Schenkenbergi isa Tallinna müntmeister Kristoff Schenkenberg (Schenkenberch ka Schenkelberch, Schenkelbarch) oli pärit ilmselt Saksamaalt mõnest sellenimelisest külast. Seitse aastat elas ta Tallinnas poissmehena olles Tallinna Mustpeade vennaskonna liige. Abielludes sai ta 1535. aastal väljaõppinud meistrina Tallinna kodanikuks.

Kristoff i esimene naine suri kuue aasta pärast lapsi järgi jätmata. Mais 1542 abiellus Kristoff kannuvalaja Kersten Dobbieni tütre Gertkega, kes oli lesestunud pärast paariaastast abielu. Kaasavarana tõi Gertke kaasa maja Kannuvalajate tänaval (hilisem Kullassepa tn nr 12). Selles majas sündisid Schenkenbergi lapsed, pojad Kersten, Kristoff ja noorim Iwan (mis hiljem rahvasuus muutus Ivoks).

Oletatud on, et Ivo sündis umbes 1549. aastal. Vana Schenkenberg suri ajavahemikus 1556 kuni 1558. Ilmselt 1566. aastal abiellus Christoffer Schenkenbergi lesk linna müntmeistri Paulus Guldeniga, kes oli linna kodanikuks saanud juba 1558. aastal. Sellest abielust sündis tütar Benigna. Koos lesega sai Gulden ka maja Kullasepa tänaval. Gulden kirjutas oma võõraslaste heaks majale võlad 1400 marga suuruse kapitali ulatuses.

Kersten Schenkenberg lahkus Tallinnast välismaale, Kristoff langes õnnetus Rakvere lahingus 27. juulil 1579. Samas lahingus vangi langenud Ivo koos 30 kaaslasega viidi Pihkvasse, kus nad arvatavasti sama aasta augustis hukati. 1591. aastal abiellus Benigna Gulden Danzigi müntmeister Nickel Piepstockiga, kes sai endale ka naise kaasavarana tulnud maja.

______________________________________________

Kahes raadiosaates „Eesti lugu“ rääkis Ivo Schenkenbergist, tema sõjateest, perest ja sõpradest ajaloodoktor Inna Jürj: 1. osa, 2. osa.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s