Kloostrile kingitud maatükk, 1314

Rüütel Johannes de Reval kingib Riia minoriitide kloostrile maatüki Tallinnas, 17. veebruaril 1314 (TLA, f 230, n1-I, s.46).

Kõikidele ristiusklikele, kes seda kirja näevad, soovivad rüütel Johannes von Revaliks nimetatu, tema poeg rüütel Odeward, samuti ka pojad Willekin ja Heinrich, neitsi ristilöödud poja õnnistust. Kuna inimeste mälu on armetu, seevastu ei ole aga nii armetu ühe üriku mälu, mis alati värske on. Seepärast kui jutt on vanast ajast, eriti juhtudel kui Kristust teenitakse või hinge eest hoolt kantakse, tuleb pigem ühte dokumenti uskuda, kui inimeste ütlusi. Sellel põhjusel tahame me teada anda praegustele ja tulevastele, et me läbimõeldult ja vabas tahtes oleme minoriitide vendadele Riiast Tallinnas asuva maatüki igaveseks omandusse kinkinud. Selle hüvitamiseks peavad nimetatud vennad meile kloostris asuval altaril igapäevast missat pidama nimetatud rüütel Johanni, Odewardi, Willekini, Heinrichi, Nicolause ja Harberdi poja Odewardi mälestuseks, veel eluajal, nende abielunaiste ja laste ning samuti nimetatud rüütel Johanni vanematele, nimelt Conradile ja emale proua Abelele ja tema (Johannese) abielunaisele proua Margaretale, samuti mitte vähem Margareta poegadele Herbertile, Evertile, Heinrichile ja Conradile, Conradi pojale Odewaldile, härra Everhardile, Harberti pojale Johannesele, Willekini pojale Hennele, Heinrichi pojale Johannesele, härra Conrad von Saghele, Heinrich von Wrangelile, Arnoldi pojale härra Danielile. Ja kui eelnimetatud, praegu veel elavad, liha lunastust maksma hakkavad [surevad], tuleb nende mälestuseks neile ja nende surnud sõpradele samal missal mälestusteenistust pidada. Ülalnimetatud maatüki, mis on seotud maatükiga härra Conrad von Saghe platsil, millel Werner Lange elab, kingime me vabalt koos oma pärijate hea tahtega nimetatud vendade igaveseks omanduseks. Ja et seeläbi mitte ühtegi kõhklust selles faktis mistahes tõeväänaja esile ei saaks tuua, oleme me selle kirja täielikumaks ja selgemaks kinnituseks oma pitsatiga kinnitanud. Antud Maydeleks nimetatud mõisas. Aastal 1314 Esto mihi pühapäeval.

Kommentaarid:

De Reval (de Revel) oli vana Eestimaa aadlisuguvõsa, mis arvatavasti pärines Lübekist, kust 1300. aasta paiku on teada raehärra Wedekind de Reval. Eestis on nende kohta dokumenteeritud andmeid ajavahemikust 1291–1484.

Minoriidid ehk fransiskaanlased (Vähemate Vendade ordu) saabusid Riiga 1238. aastal ja asutasid seal oma konvendi. Riia Katariina klooster jäi pikaks ajaks nende ainsaks tugipunktiks. Alles 1460. aastate lõpul asutati frantsiskaanlaste konvendid Tartusse, Viljandisse ja Lemsalusse ning ajavahemikus 1502–1510 Rakverre. Kingitud maatükk asus Tallinnas praeguse Lai tn 9 /Suur-Kloostri 5 (endised kinnistud nr 118, 119) krundil.

SAM_1944

Teadaolevalt asus maatükil 1314–1400 mitmeid puumaju. Maja, kus kloostrivennad ühe hilisema kasutuslepingu järgi kord aastas neljaks päevaks peavarju ja toitu pidid saama, jäi ordu käsutusse kuni 1400. aastani. Frantsiskaanlased plaanitsesid ajavahemikus 1311–1508 mitmel korral Tallinnas oma kloostri avamist. Kuigi seda kavatsust toetasid ka mitmed paavstid, ei saanud see linna rae ja Tallinna dominiiklaste vastuseisu tõttu teoks. Tallinnas olid 13. sajandist alates kloostritega esindatud dominiiklased ja naistsistertslased, 15. sajandi alguses lisandusid linna lähistele birgitiinid.

Vaadeldava kinkeüriku koostamiskohana on märgitud Maydele mõis. Näib, et keegi pole üritanudki seda kohta seostada ühega viiest Eestis leiduva Maidla mõisaga või mõne muu paigaga. Võiks ehk oletada, et tegemist on Tallinna kõige lähimate Maidla mõisatega, kas Hageri või Juuru kihelkonnas. Kuna aga hilisemad teadaolevad de Revalid on seotud Virumaaga, võiks tegemist olla ehk Virumaal Lüganuse kihelkonnas asunud Maidla mõisaga, mille esmamainimise ajana märgitakse alles 1465. aastat.

Kõnesolevast tehingust, frantsiskaanlasest Tallinnas ja mujal Vanal-Liivimaal saab täpsemalt lugeda ka hiljuti ilmunud dr Tiina Kala raamatu „Jutlustajad ja hingede päästjad. Dominiiklaste ordu ja Tallinna püha Katariina konvent.“ Nagu raamatu pealkirigi ütleb, käsitleb Tiina Kala monograafia põhjalikult hoopis Tallinna dominiiklaste kloostri ajalugu, pakkudes selle kohta tervikliku käsitluse, mis seni puudus.

http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=20442:nendest-mustadest-munkadest&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3470

http://www.tallinn.ee/est/arhiivindus/Jtlustajad-ja-hingede-paastjad

Erinevalt traditsioonilistest mungaordudest ei nõudnud dominiiklaste kerjusordu reeglid konvendi suletust ja jutlustajavennad olid aktiivses läbikäimises nii linnarahva kui ka ümbruskonna maarahvaga. Läbi kogu keskaja oli just dominiiklaste klooster Tallinna üks tähtsamaid vaimu- ja usuelu keskus.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s