Johann August Hagen

Johann August Hageni pikast ja teguderohkest elust on tegelikult palju kirjutatud nii eesti kui ka (balti)saksa autorite poolt. Seda kõike on raskegi lühidalt kokku võtta.

Johann August Hagen (mitte segamini ajada tema kaasaegse, tuntud baltisaksa kunstniku, Tartus tegutsenud August Matthias Hageniga (1794–1878), kellega sugulus puudus ja mitte ka Niguliste kiriku organisti Friedrich Christian Hageniga) oli entusiastlik muusikamees, organist, helilooja, koorijuht silmapaistev koorilaulu ja orelikunsti arendaja. Tallinnasse asus ta püsivalt elama 1815. aastal. Saksamaalt Eestisse oli ta asunud juba 1809. aastal, kui ta töötas kolm aastat koduõpetajana August von Kotzebue juures Vardi mõisas. 1815. aastast töötas Tallinna koolides muusikaõpetajana (1815–1823 Tallinna linna tütarlastekoolis, 1821–1851 Tallinna kubermangugümnaasiumis) 1823 asutas oma poeglastegümnaasiumi, mis tegutses 1832. aastani ja samal aastal asutas ta Eestis esimese lauluseltsi (Saksa lauluselts Singverein) ja varsti ka Eesti lauluseltsi. 1827. aastast sai temast lisaks õpetajatööle Tallinna Oleviste kiriku organist. Ta pidi hoolitsema koori- ja koguduselaulu eest kirikus. Oleviste kiriku juurde asutas ta 1835. aastal ka poistekoori.

hagen

Hagen komponeeris oratooriumi ja soololaule, ta on loonud muusikat A. Kotzebue laulumängu- ja operetitekstidele. Üheks suurejoonelisemaks ettevõtmiseks oli Hageni lauluseltside osavõtt Oleviste kiriku taasavamisest 1840. aasta 16. juunil Hageni poolt selleks loodud oratooriumi ettekandega.

1815. aastal abiellus ta tütarlastekooli käsitööõpetaja Frederike Dorothea Franzeniga (1798-1846). Abielust sündis 8 last: 5 poissi, kõigil üks eesnimedest August ja 4 tüdrukut. Muusiku elukutset ükski lastest ei valinud. Johann August Hageni järeltulijate meesliin on väljasurnud. Perekonna koduks oli Oleviste koguduse pastoraadihoone Lai tn 37.

1856. aastal tõsteti Hagen aadliseisusesse. Ta suri Tallinnas 92 aasta vanuses 21. juunil 1877 Tallinnas ja maeti Tallinna Kopli kalmistule.

August Hagen andis ka otsese panuse eesti rahva muusikaharidusse, avaldades raamatuid, mille tiitellehed (kõik need raamatud leiduvad Eesti Rahvusraamatukogus) on pildil äratoodud.

kaaned

1841. aastal andis Hagen välja esimese eestikeelse noodiõpetuse: Õpetus, kuidas laulomehhed, ja kes muud tahavad… – Lisaks noodi- ja helistikuõpetusele sisaldas raamat ka õpetusi oreli tarvitamise kohta lauluviiside õppimisel. Hagen muretses tollase eesti koolmeistrite ja köstrite nooditundmise puudumise või puudulikkuse pärast. Hagen riigisakslasena (asus 1836. aastal koos perekonnaga Vene riigi kodakondsusesse) oskas eesti keelt väga vähe ja teda abistas kohalik sakslane Gustav Heinrich Schüdlöffel.

1844. aastal ilmus Hageni ühehäälne tallinna- ja tartukeelne koraaliraamat, mis sisaldas 268 sagedamini tarvitatud koraaliviisi. Raamat osutus edukaks ja 1866. aastani ilmus sellest neli kordustrükki.

1861. aastal andis Hagen välja esimese eestikeelne õpperaamatu orelimängu ja harmoonia õppimiseks: Juhatus errala mängimiseks …..

Kokku ilmus Hagenilt erinevaid eestikeelseid raamatuid viis või kuus.

Keelelisele abitusele ja kohmakusele vaatamata, mis oli tingitud küll ka eesti muusikaterminoloogia puudumisest, oli neist raamatuist suur abi köstritele ja koolmeistritele nootide õppimisel ja orelimängu oskuse omandamisel.

kruus

Portselankruus Eesti Ajaloomuuseumi kogust on legendi järgi (üleskirjutanud Tallinna linnaarhivaar (1887-1900) Gotthard Hansen) Johann August Hagenile kingitud sõpruse märgiks. Kruus oli väljas näitusel Baltisaksa jäljed Eesti muuseumikogudes, mis toimus Tallinna Linnaarhiivis 2013.–2014. aastal.

Näituse keskpunktiks oli ese ja tema omanik. Eksponeeritud olid asjad, mille puhul on teada nende varasem kuulumine ühele või teisele baltisakslasele või baltisaksa perekonnale. Selliseid esemeid ei leidu siinsete muuseumide varasalvedes mitte nii arvukalt, kui võiks arvata. Suurem osa välja pandud esemetest olid kuulunud baltisaksa aadlile. Nende hulgas oli mõisnike isiklikke esemeid, nõusid ja mõisate interjööridetaile. Seisust ja staatust peegeldavad suguvõsa ja perekonnaga seotud objektid, nagu aadlivapp ja pitsatid. Baltisakslaste hulgast sirgus tuhandeid ohvitsere, kes tegid karjääri erinevates armeedes. Seda eluvaldkonda kajastavad välja pandud relvad ja vormirõivadetailid. Omapärase eksponaatide rühma moodustavad baltisakslaste intiimset laadi kingitused ja mälestusesemed, olgu siis vahast skulptuuride, dekoratiivsete paelte või sõpruse märgiks valmistatud tassi näol.

2

Näituse kuraatorid olid Olev Liivik, Tõnis Liibek. Ilmus ka kataloog:

baltisaksa-esemed-eesti-muuseumikogudes.JPG

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s