Vassili III kiri Tallinna raele, 1515

Moskva suurvürsti Vassili III kiri Tallinna raele

Aprill 1515, Bütsantsi kalendri järgi 7023. aasta pärast maailma loomist (TLA, f 230, n 1, s BH 30, Nr 8).

vassili_0001

Suurelt valitsejalt Vassililt, jumala armust Vladimiri, Moskva ja teiste tsaarilt ja suurvürstilt, kogu Vene valitsejalt ja Nižni Novgorodi maa ja Tšernigovi ja Rjazani ja Volokolamski ja Rževi ja Belski ja Rostovi ja Jaroslavli ja Beloozero ja Udora, ja Obdoria ja Kondia ja teiste suurvürstilt Kolõvani (Tallinna) bürgermeistritele ja raehärradele. Saadan oma venna Maximiliani, Rooma valitud keisri ja kõigekõrgema kuninga juurde oma saadikud Aleksei Grigorjevitš Zabolotski ja oma djak Aleksei Grigori poeg Štšekini. Palume teid meie saadik Aleksei Grigorjevitš Zabolotski ja djak Aleksei Grigori Štšekini laevale panna ja viia nad meie venna kuningas Kresterni [Taani kuningas Kristian II) maale ja et te seda teeksite ja seeläbi meid teeniksite. Kirjutatud meie valitseja poolt meie linnas Moskvas, aastal 7023, aprillis.

Ürik on kinnitatud Moskva väikese riigipitseriga paberkattega punasel vahal, millel on kujutatud Püha Jüri lohet tapmas.

Vassili III (25. märts 1479 – 3. detsember 1533) oli Moskva suurvürstiriigi suurvürst aastatel 1505–1533. Viis lõpuni nn Vene alade kogumise. 1510 liitis Moskvaga Pihkva vürstiriigi ja 1521 Rjazani suurvürstiriigi. Aastail 1518–1522 pidas edutuid sõdu Krimmi khaaniriigi ja Kaasani khaaniriigiga. Aastatel 1507–1508 ja 1512–1522 pidas Vassili III sõdu Leedu suurvürstiriigi suurvürsti Sigismund (Zygmunt) I-ga. Suuremaks saavutuseks Moskvale oli neis sõdades Smolenski vallutamine 30. juulil 1514. Moskva suurvürstiriigi laienemisele lääne suunas valgevenelastega asutatud aladele peatas leedulaste suur võit Orša linna lähedal 8. septembril 1514. Orša lahing on rahvuslikult meelestatud valgevenelaste jaoks sümboolse tähendusega. Moskva kiire tugevnemine leidis ideoloogilise väljenduse kolmanda Rooma idees. Vassili III valitsemisajal kujunes välja doktriin Jumala poolt välja valitud rahvusest, mis pani aluse Vene messianismile, mis teisenedes on läbi sajandite andnud põhjust mistahes vallutusteks.

Vassili III, André Thévet 1584.

Vasili_III_of_Russia

Maximilian I (22. märts 1459 – 12. jaanuar 1519) oli Saksa-Rooma keiser 1493–1519. 1508 võttis endale ise Saksa-Rooma keisri tiitli (“valitud Rooma keiser”), olles esimene keiser, keda ei krooninud paavst. Sõdis aastakümneid Prantsusmaaga Burgundia pärandi pärast. Idas toetas keiser Moskva suurvürstiriiki selle võitluses Poola ja Leeduga, selleks, et Habsburgide positsioone Ungaris ja Böömimaal tugevdada. Vene armee lüüasaamine Orša lahingus muutis aga jõudude tasakaalu. Maximilian I loobus Moskva toetamisest ja sõlmis 1515. aasta 15.–22. juulil (esimene Viini kongress) kokkuleppe vendade Jagelloonidega: Ungari ja Böömimaa kuninga Vladislav II-ga ja Poola kuninga ning Leedu suurvürst Sigismund I-ga. Kokkulepet kinnitati dünastiate vahelise abieluga ja sõlmiti teine pärimisleping. Pärimislepingud jõustumisel 1526. aastal Lajos II surmaga said Habsburgid Ungari ja Böömimaa oma valdusesse.

Maximilian I, Albrecht Dürer 1519.

Albrecht_Dürer_-_Portrait_of_Maximilian_I_-_Google_Art_Project

Aleksei Grigorjevitš Zabolotski oli bojaar, Moskva suurvürsti Ivan II ja Vassili III vojevood. Üks esimesi vene diplomaate. 1495. aastal võttis Moskvas vastu Leedu saadikud, 1502. aastal oli saadik Krimmi khaani juures. Tema juhitud Moskva saatkonna tegevus 1515. aastal Viinis jäi edutuks kuna Maximilian I liidulepingut Moskvaga enam ei pikendanud. Sellel ajal hakkasid Euroopas välja kujunema alalised diplomaatilised esindused. Näib, et Moskval sel ajal Viinis veel alalist saatkonda polnud, kuna 1516. aastal pöördusid Vassili III saadikud Moskvasse tagasi, külastades tagasiteel Saksa ordu viimast kõrgmeistrit Albreht von Brandenburgi. Moskva saadikud pidid välismaal järgima rangeid formaalsusi. Nii leidis üks moskoviitide saadik Varssavis väljapääsu kahes kübaras. Ühte kübarat kergitas ta Poola kuningat tervitades, teise jättis aga Kremli juhtnööride kohaselt pähe.

Kristian II (taani Christian II). Rootsi traditsioonis tuntud ka Stockholmi veresauna korraldajana kui Kristian Türann (1481–1559). Oli 1513–1523 Taani ja Norra kuningas ja 1520–1521 ka Rootsi kuningas. Tuntud osava riigimehena, kuid paraku oli ta suhteliselt julma ja iseka iseloomuga. 1521. aasta suvel hakkasid rootslased eesotsas Gustav Vasaga tema vastu mässama ning kukutasid Christiani Rootsi troonilt. Seejärel sattus ta vastuollu Taani aadliga ja kukutati 1523. aastal ka Taani troonilt. 1532. aastast kuni surmani elas vangistuses.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s