Paavsti bulla 1514

Paavst Leo X bulla 30. oktoobrist 1514. aastal (TLA, f 230, n 1-I, s 939).

Paavst Leo X teatab, et ta on nimetanud Johannese [Blankenfeld] Tallinna piiskopiks. 30.10.1514.

Leo X (ilmaliku nimega Giovanni di Lorenzo de ‘Medici) 11.12.1475–1.12.1521. Paavst 1513 kuni oma surmani 1521. aastal. Leo X väga haritud, humanistlike vaadetega mees, soosis renessansskultuuri, oli kunsti patroon. Ajas aktiivselt välispoliitikat, pidas sõda Prantsusmaa väljatõrjumiseks Itaaliast ja paavstiriigi laiendamiseks. Plaanis ristisõda türklaste vastu. Tema mõõdutundetu laristamine tõi kaasa pideva rahapuuduse, mis sundis teda kasutama kõiki mõeldavaid võimalusi (simoonia, korruptsioon, onupojapoliitika, indulgentsidega äritsemine) oma finantsprobleemide lahendamiseks. Kõik see lõi soodsa õhkkonna reformatsiooni alguseks.

Leo X, Raphael 1518.

Raffael_040

Leo X ilmselt kõige tuntumad bullad ongi seotud Martin Lutheri tegevusega. Reformatsiooni alguseks peetakse 1517. aasta 31. oktoobrit kui Martin Luther saatis kirja Mainzi peapiiskopile, millele lisas 95 teesi kiriku tegevuse kriitikaga. 31. oktoobrit tähistataksegi luterlikes maades usupuhastuspühana.

Paavst ei näinud alul Luteri tegevuses katolikule kirikule ja oma võimule erilist ohtu. Alles 15. juunil 1520 andis Leo X Roomas välja kirikuvande-ähvardusbulla, milles mõisteti hukka 41 Lutheri teostest võetud väidet ja nõuti et Luther tunnistaks 60 päeva jooksul oma eksimust. Martin Luther vastas sellele 10. detsembril ja kuulutas, et „Jumala templis istub Antikristus ja Rooma õukond on Saatana sünagoog.“ Paavst väljastas seepeale 3. jaanuaril 1521 Martin Lutheri lõpliku kirikuvande bulla, millega Luther arvati väljapoole kristlaskonda ja määrati pärast surma igaveseks ajaks põrgusse.

Johann Blankenfeld (umbes 1478 Berliinis–1527 Hispaanias Torquemadas) oli Bologna ülikooli kasvandik. Sai seal ilmaliku ja vaimuliku õiguse doktorikraadid ehk mõlema õiguse doktoriks. Olles 1512–1514 oli Saksa ordu generaalprokuraator Roomas, tekkisid tal väga head suhted paavst Leo X-ga, kes andis talle õiguse kõigile vakantsetele piiskopikohtadele Soomes ja Liivimaal. Seda õigust ta ka kasutas.

Johann Blankenfeld

Nii saigi ta paavsti toel ja kinnitusel Johannes IV nime all Tallinna (1514–1525), Tartu (1518–1527) piiskopiks Johannes V nime all ja Johannes VII nime all Riia 1524–1527 peapiiskopiks.

1525. aastal ütles Riia linn Blankenfeldi ülemvõimust lahti. Tallinna linna piiskopi kohalt oli Blankenfeld sunnitud lahkuma juba eelmise aasta lõpul. Ka Tartus tekkisid suured rahutused: Toomemägi vallutati ja piiskopi võim säilis vaid piiskopilinnuses. Plettenbergi toel õnnestus Tartus Blankenfeldil oma positsioon taastada. Ta pidi siiski vastavalt maapäevadel otsustatule lubama linnadele ja aadlikele usuvabaduse. 1526. aasta augustist tegutses Johann Blankenfeld Plettenbergi saadikuna välismaal. Ta suri ootamatult augustis 1527 Hispaanias, kas nakkushaiguse või mürgitamise tagajärjel, enne plaanitud kohtumist keiser Karl V-ga.

Blankenfeld oli veendunud katoliiklane ja vana õpetuse visa kaitsja. Just tema jultunud võimujanu olevat olnud ajend, mis ühendas 1522. aasta Valmiera maapäeval linnakodanikud ja aadlikud piiskoppide liiga suure ilmaliku võimu vastu. Kuigi usuküsimus jäi siis veel lahtiseks jäi Luther Liivimaal ketseriks kuulutamata ja järgnevatel aastatel hakkas reformatsioon Liivimaal kiiresti juurduma ja levima.

Tallinna Linnaarhiivis on säilinud kolm paavsti bullat, neist Leo X bulla on hiliseim. Muudes Eesti mäluasutustes paavsti bullasid ei leidu. Küll on aga Tallinna Linnaarhiivis, Rahvusarhiivis ja Ajaloomuuseumis säilinud paavsti bullade duplikaate ja ärakirju.

Bulla (ladina k kapsel) on metallpitseriga ürik ja kitsamas tähenduses ka üriku külge kinnitatud metallist pitser või ka metallpitseri hoiukapsel. Metallpitseriga (kuld, hõbe või plii) ehk bullaga sulgesid paavstid kesk- ja varauusajal oma ametlikke dokumente. Bullasid kasutati 15. sajandini ka Bütsantsis, Saksa-Rooma keisrite, Veneetsia vabariigi ja Itaalia ja Prantsusmaa linnade poolt.

bullabulla

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s