Võlakiri Heinrich Toddewenilt, 1515

Heinrich Toddewen tunnistab, et ta on Tallinna Püha Johannese [hospidali] tollasele eestseisjatele ja bürgermeistritele Marckworth Breitholtile ja Heinrich Schmidtile (Smyth) 600 vana riia marka võlgu, mis ta 6% aastaintressiga võtnud on ja mille eest tagatisena Padel´i külas 5 kahe adramaa suurust talu on panti pannud. 18. september 1515 (TLA, f 230, n 1-I, s 941).

Heinrich Schmidt oli Tallinna raehärra 1511. aastast, pidades muuhulgas ka Jaani seegi eestseisja ametit. (Korraga oli ametis kaks Jaani seegi eestseisjat). 1525. aastast kuni hiljemalt 1530. aastani oli ta Tallinna bürgermeister. Ta suri 1533. aastal. Tal oli maja Pikal tänaval ja Raekoja platsi ääres.

Markwart Brethold III sündis Tallinnas umbes 1445. aastal oletatavalt Tallinna raehärra Markwart Brethold (II) pojana. Oli hansakaupmees, Tallinna Suurgildi lauagildi liige 1476. aastast. Tallinna Raehärraks valiti ta oletatavalt 1479. aastal. Raehärrana ja hiljem bürgermeistrina pidas ta pikka aega vähemalt 1479-1516 vastutusrikkast Jaani seegi eestseisja ametit. 1512. aastast kuni surmani 1516. aastal oli ta bürgermeister. Osales Tallinna rae saadikuna Vana-Liivimaa linnapäevadel Valgas ja Pärnus ning Hansapäevadel Lübeckis (1487. a). Järgmisel aastal ja 1507. aastal pidas Narvas Hansalinnade saadikuna läbirääkimisi venelastega kaubanduse jätkamise küsimustes. 1478. aastal ostis ta maja Pikale tänavale, hilisema Mustpeade maja kohal, mille tema pärijad 1517. aastal ära müüsid. Tema 4 pojast oli tuntum Jasper, Tallinna raehärra, kes esindas Tallinna linna läbirääkimistel Taani kuningaga ja 1561. aastal Tallinna alistumisel Rootsile. Tema nimi on ka Russowi kroonikasse on sattunud.

Heinrich Toddewen (tema nimi on arhiivinimistus ja sellest tulenevalt ka mujal (Saaga: pärgamendid ja Monasterium.net) ekslikult märgitud Toddewem´iks. Tegemist pole ilmselt mitte väljalugemise veaga, vaid kunagise trükiveaga. Nagu tollaste nimede puhul tavaline, on nimekuju eri allikais väga erinev: Tödwen, Todwin; Todwen, Toddewen jm, kuid mitte kunagi „m“ tähega lõppev. Seda, et juttu on just Toddewenist tõestab ka ürikule kinnitatud pitser, millel on kujutatud kolme tähte kilbil. Sellist pitserit kasutasid Toddewenid teadaolevalt esmakordselt 1399. aastal.

pitser

Toddewenide vasallisuguvõsa esiisaks peetakse taanlast Wogen Palmisun´i (1266. aastast Tallinna kapten, saksa k. Hauptmann). Tema pojapojad Hermann ja Wogen võtsid suguvõsa nimeks Tödwen neile Harjumaal läänistatud Tõdva küla järgi (saksa k. Tödwen, esmakordselt nimetatud Taani hindamisraamatus 1241: Tedau par Haccritz). 14. sajandi algul olid Tödwenid levinud juba ka Liivimaale. Esimene selle suguvõsa esindaja Liivimaal Gotthard Tödwen lasi umbes 1340. aastal Rõngu vasallilinnuse ehitada. Kõige enam oli Todweneid aga jätkuvalt Harjumaal ja Tallinnas. Nende hulgas oli arvukalt Harjumaa meeskohtunikke ja mitmeid ordukäsknikke ja ka üks toomhärra Tallinnas Toompeal.

Kuni Liivi sõjani omandasid suguvõsa erinevad harud arvukalt mõisu ja külasid nii Eesti- kui ka Liivimaal. Muuhulgas sai Tödwenide järgi oma nime Tõdu (saksa k Tödwenshoff Võrumaal Põlva kihelkonnas). Liivi sõjas ja järgnevas Poola-Rootsi sõjas mitmed Tödewenid hukkusid. Todewenide suure suguvõsa viimasele harule kuulus 1651-1755 Tēdiņu mõis Ruhja lähedal Lätis. Sellega suguvõsa meesliin lõppes.

1438. aastast leidub andmeid ka ühe mittesakslase Hermann Tödwen´i kohta, kes timukasulast või kohtuteenrit noaga ründas. Tema oli ilmselt lihtsalt Tõdvast pärit talupoeg.

Ürikus nimetatud võlglane Heinrich (ka Hertwich) Toddewen Hansu poeg on ilmselt tollane Kunda mõisa omanik, Virumaa meeskohtunik aastatel u 1487-1535.

Ürikus nimetatud saksakeelset külanime Padel on raske kuidagi teisiti välja lugeda. Padel on Saaremaal Kärla kihelkonnas asuv Paadla küla ja mõis, mis kuulus juba hiljemalt 1458. aastast Buxhövden´itele ja Toddewenidega, kes sellel ajal Saaremaale polnud jõudnud, näib seos puuduvat. Padel võis olla ilmselt mõni kadunud küla või teisenenud külanimi. Näiteks on teada, et 1535. aastal andis Heinrich Toddewen Kundast [teise ?] poole talle kuuluvast Paymol´i külast, mille suurus on 10 adramaad ja kus on seitse asustatud talu, Wiegand von Gtylsenile. Paymol, küla, mille Eestikeelne nimi pole teada, asus Virumaal Kalvi (saksa k. Pöddes) ja Koogu (saks k. Kook) mõisate vahelisel alal. Küla kadus 18. sajandi keskel.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s