Jacob Gonsior ja Gonsiori tänav

Jacob Johann Gonsior (9.12.1794-29.03.1865) ja tema naine Amalie Constantia Gonsior sündinud Gebhard (1799-21.11.1865) 1860. aastate algul (Tallinna Linnaarhiivi fotokogu: TLA f 1465, n 1, s 5128).

Tallinna ajaloos on kõige tuntumaks heategijaks ilmselt Jacob Gonsior. Vähemat teab iga tallinlane Gonsiori tänavat Tallinnas. Gonsiori tänava nimi tuli rahva hulgas kasutusele juba varsti peale seda, kui ta 1821. aasta ostis neli kinnistut selle tänava ja Tartu maantee vahel ja alguses, mis praegu asuvad Kaubamaja ja Viru keskuse all ja vahel. Ametlikult kinnitati Gonsiori nimi senisele Maksimovi tänavale 1876. aastal. Vana Gonsiori tänav kulges praeguse Gonsiori tänavaga sihiga enamvähem paralleelselt umbes 50 meetrit põhja- ehk Narva maantee pool ja lõppes juba ristumisel Reimanni tänavaga. Peale sõda, kui tänava äärne hoonestus oli 1944. aasta märtsipommitamise käigus suures osas hävinenud planeeriti tänav praegusele sihile ja pikendati seda märgatavalt. 1950-1991 kandis tänav Mihhail Lomonossovi nime.

Kes oli Jakob Gonsior ?

Ta sündis Tallinnas kaupmees Jacob Bernhard Gonsiori vanima lapsena. 1816. aastal lõpetas ta juristina Tartu ülikooli. 1816-1828 oli Tallinna rae advokaat. 1928. aastal valiti ta Tallinna raehärraks. 1836. aastal määrati Gonsior Tallinna linna esindajaks keisri kantselei juures tegutseva seadusandliku komisjoni juurde, kriminaalõiguse väljatöötamiseks. Sellest ajast alates viibis ja elas Gonsior rohkem Peterburis, kui Tallinnas. 1844. aastal, olles Tallinnas tagasi esitas ta oma kandidatuuri bürgermeistri ametikohale, kuid jäi raevalimistel alla silmapaistvale õigusajaloolasele Friedrich Georg Bungele.

Lapsi Gonsiori peres ei olnud ja kui Jakob Gonsior 1865. aastal 71-aasta vanuses vanadusenõrkuse tagajärjel suri pärandas ta testamendiga kogu oma vallasvara ja kinnisvara (4 kinnistut Viru väljakul Gonsiori tänava ääres, Jahu tn 10 kinnistu, ait Pühavaimu kiriku õuel ja Raekoja plats 10/Mündi 2, kus abielupaar kuni surmani ise elas) pärast oma lese surma heategevuslikuks otstarbeks. Nende kapitalide ja kinnisvara tulude baasil loodi Jakob Gonsior-asutus, mis tegutses aastatel 1866 kuni 1940, algul linna Jumalalaeka, 1885. aastast Tallinna linnavalitsuse alluvuses ja kahel viimasel tegevusaastal iseseisva sihtasutusena. Sihtasutuse põhilised tegevussuunad olid vanemateta väikelaste hoolekande korraldamine, puudust kannatavate vanemate toetamine laste kasvatamisel. Alg- kesk- ja kutsekooli õpilasi ja ka üliõpilasi toetati riiete, õppevahendite ja õpperahaga. Vaatamata abisaajate rahvusele, seisusele või usutunnistusele. 1928. aastal ehitas asutus Tallinna Nurme tänavale kaks maja 22 korteriga, mis anti soodsatel tingimustel üürile lasterikastele töölisperedele ja majades leidis peavarju umbes 120 inimest.

Kohe nõukogude okupatsiooni algul – augustist kuni oktoobrini 1940 suleti kiiresti kõik heategevuslikud asutused ja seltsid. Nii suleti 73 aastat tagasi – 5. septembril 1940 ka Jakob

Gonsiori nimeline sihtasutus.

Gonsiori asutuse arhiivi vanem osa 1866-1917 (28 säilikut), mis oli üle antud Tallinna Linnarhiivi, põles ära 1944. aasta märtsipommitamise käigus. Sõjajärgsetel aastatel leiti linna ametiasutustest siiski 39 säilikut Gonsiori asutuse (sihtasutuse) dokumente aastatest 1897-1940, mis praegu on hoiul Tallinna Linnarhiivis (TLA f. 103). Jakob Gonsiori asutuse arhiiv ja ajalugu alles ootab alles uurimist.

Kalmer Mäeorg