Vaekoda

Tallinna vaekoda Raekoja platsil ehitati 1554–55 ja see oli varaseim renessanssehitis all-linnas. Vaekoda oli turule toodud kaupade kaalumiskoht, kuid seda kasutati ka muuks otstarbeks. Nii seati 1558. aastal vaekotta sisse väike vahtkonnaruum. 1583. aastast kasutati vaekoda ka linna veinikeldrina. Umbes 1780. aasta paiku ehitati vaekoja kõrvale ühekorruseline kivist pritsikuur. 19. sajandi algul ühendati hooned kitsa vaheehitusega ja vaekoja külge ehitati mitmesuguseid poeruume ja muid juurdeehitusi. Vaekoja nurkades asuvad kõrged korstnad ehitati 1830. aastal.

17. jaanuaril 1923. aastal nimetati endine Suur turg ümber Raekoja platsiks. Vaekoja ja selle juurdeehituste (kinnistu nr 289) aadressiks oli Raekoja plats 9. Pritsikuur, mille ruumid linn oli väljaüürinud poeruumideks (kinnistu nr 297A, 297B ja 297C) aadressiks vastavalt Raekoja plats 7, Kinga tn 2 ja 4.

ylemine

1918. aastal omandas jõukas vene riidekaupmees Ivan Jegorow kaks maja Pikka/ Mündi/ Kinga ja Teenri tänavate vahelises kvartalis. Järgneva kümnekonna aastaga laiendas ta oma valdusi peaaegu tervele kvartalile püstitas sellele moodsa äri- ja büroo ruumidega ja elitaar-sete elukorteritega hooneteansambli – Jegorovi (Jegorowi) maja. Jegorovi maja fassaad (Raekoja plats 8) selliselt, nagu see on näha fotol, valmis 1924. aastal.

keskmine

Arhitektuurialase kirjanduse andmetel ehitati 1929 valminud projekti järgi astmesfrondiga majablokk Mündi (tollase Mundi) ja Teenri tänava nurgale, ning 1931. aastal sai Jegorovi maja täiesti valmis. Ometi on olemas Raekoja platsi õhufoto 1932. aastast, kus seda Raekoja plats 8 majaosa veel pole. Selle segaduse pärast on raskusi ka alumise foto täpsema dateerimisega.

1920. aastate lõpul alustas Jegorov võitlust oma uue maja fassaadi varjavate inetute ehitiste vastu Teenri tänava lõunaküljel ehk siis raekoja platsil. 1929. aastal saavutaski ta lõpuks pritsikuuri klosettide lammutamise. Auväärne ajalooline vaekoja hoone, mille lammutamist Jegorov visalt taotles, jäi siiski alles. Selle kaitseks astus põhjaliku argumentatsiooniga välja tollane tuntud kunstikriitik Hanno Kompus. Küll aga vabastati vaekoda hilisematest inetutest juurdeehitustest ja poekestest. Neist viimasena lammutati, kas 1934. või järgmisel aastal, vaekoja idaküljel asuv juurdeehitus, mis on veel näha fotol.

alumine

Vaekoda hävis 1944. aasta märtsipommitamisel, varemed lammutati lõplikult 1945. aasta kevadel.

raekoda (2)

Raekoja plats (Tallinna vaekoda). Maal Tallinna Linnaarhiivis. Ervin Sestverki foto 13.12.2013.

Õlimaali autor on eesti kunstnik Osvald Johannes Eslon (3. november 1895 Tallinn – 22. aprill 1961 Toronto), maal on signeeritud: O. Eslon.

Osvalt Eslon sündis Tallinnas raudteelase pojana. Perekond elas vendade Puhkide majas Kopli 4. O. Eslon õppis 1918-1919 Münchenis prof. A. Hengeleri juures ning viibis Itaalias Kujutava Kunsti Sihtkapitali stipendiaadina. Ta käis ka Pariisis ning Londonis. 1944. aastal põgenes ta Rootsi ning läks sealt 1949. aastal Kanadasse, Torontosse, kus töötas lihttöölisena. Ta on maalinud linnavaateid, mere- ja maastikupilte ning kompositsioone, peamiselt akvarellis. Esines palju näitustel, sealhulgas eesti kunsti välisnäitustel. Eesti kunsti ajaloo 5. ja 6. osas Osvald Esloni nime ei märgita.

Maalil on väljaloetavad mitmed ärisildid. Pritsikuuril on väljaloetav F. Tambergi lilleäri silt eesti- ja vene keeles. Fritz Tambergi (1842–1927) lillekauplus Suurel turul on märgitud ka 1913. aasta aadressraamatus, nagu ka M. Szewczyki lillekauplus vaekojas. Mõlemad lillekaupmehed olid ühtlasi ka aednikud, kes ise lilli kasvatasid. Muude maalil leiduvate ärisiltide: Jürgensi habemeajamistöökoda, R. K. Baumann Nr. 4 – kohta 1913. aasta aadressraamatus andmed puuduvad. Vaekoja ja pritsikuuri ärisildid on eesti ja vene keeles. Tagaplaanil Pikk tn 9 majal on aga eesti- ja saksakeelne raamatukaupluse silt.

Kui 28. juulil 1914 algas Esimene maailmasõda keelati ametlikus kirjavahetuses ja avalikes kohtades saksa keele kasutamine ja samuti saksakeelsete kuulutuste väljapanek. Ilmselt keelati ka saksakeelsed ärisildid. Nii võib ehk maalil kujutatud vaadet dateerida 1913. aastasse mitte hilisemasse aega – maalil kujutatud vaade võiks pärineda ajavahemikust 1910 kuni 1913.

Maal on dateerimata, aga kunstnik Osvalt Esloni eluloolisi andmeid silmas pidades võiks arvata, et see pole maalitud mitte 1910–1913, vaid pigem 1930. aastatel ja on maalitud varasema foto järgi.

1924. aastal töötas vaekojas Tallinna linna statistikabüroos ajutise tööjõuna, seoses valimistega, Osvalt Esloni õde Hilda Eslon.

Kuidas maal Tallinna Linnaarhiivi sattus? 4. juulil 1937. aastal pöördus kunstnik Osvald Eslon (elukoht Endla tn 45-3) Tallinna Linnavalitsuse poole palvega, et linn ostaks tema maali „Raekoja plats“, mis oli välja pandud Sihtkapitalivalitsuse kevadisel näitusel, 800 krooni eest. Tallinna linnavalitsuse poolt määratud eksperdid: linnaarhivaar Paul Johansen ja linnaarhitekt Herbert Johanson leidsid, et maal jätab kunstiliselt mõndagi soovida, kuid ajalooliselt seisukohalt pakub ta tõetruu käsitlusega (eriti värvides) teatavat väärtust. Sellepärast pooldasid nad maali linnale omandamist mõõduka tasu eest (TLA, f 82, n 1, s 1746, l 157, 158).

Advertisements

One response to “Vaekoda

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s